Fotodel: Mammuti ja linnuluust vilepillid
Saksamaalt Geißenklösterle´ist leitud luust vilepillid lubavad oletada, et varajased inimesed istusid lõkke ümber vilepilli mängides ning lauldes.
Tübingeni ülikooli sõnul on tegemist 40 000 aasta vanuste vilepillidega, kirjutab Discovery News.
Uurijad lisasid, et need luupillid näitasid, et inimkond hakkas loomingu ja muusikaga tegelema seniarvatust varem.
Arheoloogid uurisid Lõuna-Saksamaal Geißenklösterle´is asuvat varajaste inimeste asuala. Sealt leiti ka luust vilepille.
Üks vilepill oli mammutiluust, ülejäänud linnuluudest.
Lisaks avastati hambaid, kivist tööriistu ning majapidamisesemeid.
«Vilepillileiud kinnitavad teooriat, et Kesk-Euroopas Doonau jõe äärsel alal toimus 40 000 – 45 000 aastat tagasi varajaste inimeste liikumine ning sealt pärinevad ka mitmed tollased tehnoloogilised uuendused,» selgitas uurija Nick Conrad.
Ta lisas, et Geißenklösterle`is oli üks varajasi inimasustusi, kus
lisaks muusikariistadele leiti ka kujusid, ornamente ning
koopajooniseid.
Uurijate sõnul valmistati need asjad Aurignaciani kultuuri perioodil. Selle kultuuriga seostatakse ka 35 000 aasta vanust inimkuju, mis leiti Saksamaalt samast kohast 2008. aastal.
«Muusikainstrumendid näitavad, et varajased inimesed tegelesid muusikaga ning olid loomingulised, veetes aega pillimängu ja laulmisega,» nentisid uurijad.
Arheoloogid leidsid lisaks muusikariistadele ka inimluid, mille süsinikmeetodil uurimine paljastas, et need pärinevad vilepillidega samast ajast.
Leitud objektide vanus on 42 000 – 43 000 aastat ning need pärinevad paleoliitikumi ajast.
Inimesed jõudsid Doonau äärde umbes 39 000 – 40 000 aastat tagasi enne jääaja tekkimist.
«Inimesed saabusid Kesk-Euroopasse 2000 – 3000 aastat enne kui toimus kliima märgatav jahenemine. Küsimus on selles, kuidas kliimamuutus nende inimeste elu mõjutas,» lisas Oxfordi ülikooli teadlane Tom Higham.
Ta lisas, et piirkonda asutasid nüüdisinimeste eellased, kuid on võimalik, et samal ajal elasid seal ka neandertallased. Samas aga ei ole leitud ühtegi tõendit nende kahe inimliigi kontaktide kohta.
Uurijad lisasid, et need luupillid näitasid, et inimkond hakkas loomingu ja muusikaga tegelema seniarvatust varem.Arheoloogid uurisid Lõuna-Saksamaal Geißenklösterle´is asuvat varajaste inimeste asuala. Sealt leiti ka luust vilepille.
Üks vilepill oli mammutiluust, ülejäänud linnuluudest.
Lisaks avastati hambaid, kivist tööriistu ning majapidamisesemeid.
«Vilepillileiud kinnitavad teooriat, et Kesk-Euroopas Doonau jõe äärsel alal toimus 40 000 – 45 000 aastat tagasi varajaste inimeste liikumine ning sealt pärinevad ka mitmed tollased tehnoloogilised uuendused,» selgitas uurija Nick Conrad.
Ta lisas, et Geißenklösterle`is oli üks varajasi inimasustusi, kus
lisaks muusikariistadele leiti ka kujusid, ornamente ning
koopajooniseid.Uurijate sõnul valmistati need asjad Aurignaciani kultuuri perioodil. Selle kultuuriga seostatakse ka 35 000 aasta vanust inimkuju, mis leiti Saksamaalt samast kohast 2008. aastal.
«Muusikainstrumendid näitavad, et varajased inimesed tegelesid muusikaga ning olid loomingulised, veetes aega pillimängu ja laulmisega,» nentisid uurijad.
Arheoloogid leidsid lisaks muusikariistadele ka inimluid, mille süsinikmeetodil uurimine paljastas, et need pärinevad vilepillidega samast ajast.
Leitud objektide vanus on 42 000 – 43 000 aastat ning need pärinevad paleoliitikumi ajast.
Inimesed jõudsid Doonau äärde umbes 39 000 – 40 000 aastat tagasi enne jääaja tekkimist.
«Inimesed saabusid Kesk-Euroopasse 2000 – 3000 aastat enne kui toimus kliima märgatav jahenemine. Küsimus on selles, kuidas kliimamuutus nende inimeste elu mõjutas,» lisas Oxfordi ülikooli teadlane Tom Higham.
Ta lisas, et piirkonda asutasid nüüdisinimeste eellased, kuid on võimalik, et samal ajal elasid seal ka neandertallased. Samas aga ei ole leitud ühtegi tõendit nende kahe inimliigi kontaktide kohta.
Ei kommentteja:
Lähetä kommentti