www.elu24.ee 30.04.2012
Vana-Egiptuse muumialt avastati haruldane vähisarnane haigus
foto:
Scanpix
Umbes 2900 aastat tagasi suri üks Vana-Egiptuses elanud 20. eluaastates mees, kellel oli haruldane vähisarnane haigus, mis tekitas ka diabeedi.
Pärast mehe surma ta surnukeha balsameeriti, edastan msnbc.com.
Balsameerijad tõmbasid mehe aju nina kaudu välja, samuti võeti teised siseorganid välja. Mehe kehaõõs täideti balsameerimisvedelikuga.
Millalgi asetati see surnukeha 2300 aasta vanusesse sarkofaagi, millel on Kareseti nimelise naine nimi. Praegu asub see sarkofaag Horvaatias Zagrebi arheoloogiamuuseumis.
Oletatakse, et muumia panid siis tühja sarkofaagi 19. sajandi muumiakaubitsejad, kes lootsid et sarkofaagiga muumia toob neile rohkem sisse.
Kuni senini arvati Zagrebi muuseumis, et sarkofaagis on naisemuumia. Nüüdne uuring paljastas, et tegemist on mehega, kes põdes haruldast haigust.
Uurijate sõnul võis Vana-Egiptuses elanud mees põdeda Hand-Schuller-Christiani haigust, mille korral Lagerhansi rakke, mis on teatud tüüpi immuunrakud, leidub nahas ning need paljunevad kiiresti.
«Need rakud asendavad lõpuks nii keharakud kui luurakud. Seda võib pidada teatud liiki vähiks,» selgitas Zagrebi ülikooli meditsiiniteadlane Mislav Cavka.
Teadlased aj arstid ei tea siiani, mis selle haiguse põhjustab. Tegemist on väga haruldase haigusega, mida esineb 560 000 noorel vaid ühel ning enamasti meestel.
Cavka ja ta kolleegid uurisid meesmuumiat röntgeni all ning tegid magnetresonantsuuringu.
Uuring näitas, et haigus oli hävitanud suure osa Vana-Egiptuse mehe luustikust. Samuti avastati ta koljust haiguse tekitatud auk ning osa ühe silmakoopa juures olevast luust oli hävinud.
Cavka sõnul põhjustas mehe keha balsameerimine veelgi kahjustusi.
Uurijate sõnul kannatas mees pidevate valude käes ning oma elu lõpul oli ta keha haigusest väga moonutatud.
Uuring paljastas ka selle, et mees põdes magediabeeti.
Magediabeedi puhul on vähenenud neerude võime toota kontsentreeritud uriini ning see avaldub suurtes kogustes uriini eritumisena ning pideva janutundena.
«Sel mehel oli pidevalt janu ning tal oli pidev urineerimisvajadus,» selgitas Cavka.
Teadlased on juba pikka aega püüdnud leida tõendeid, kas iidsetes kultuurides põeti vähihaigusi. Nüüdne leid kinnitas, et põeti.
Varem arvati, et kuna iidsetel aegadel oli keskkond ja toit puhtam, siis vähihaigusi esines väga harva.
Osa teadlasi on aga seisukohal, et juba siis olid vähihaigused levinud, kuid tõendeid nende kohta on vähe säilinud.
Uurijad rõhutasid, et nüüd uuritu puhul on tegemist kolmanda Vana-Egiptuse muumiaga, kelle jäänustelt leiti Hand-Schuller-Christiani haigus.
Balsameerijad tõmbasid mehe aju nina kaudu välja, samuti võeti teised siseorganid välja. Mehe kehaõõs täideti balsameerimisvedelikuga.
Millalgi asetati see surnukeha 2300 aasta vanusesse sarkofaagi, millel on Kareseti nimelise naine nimi. Praegu asub see sarkofaag Horvaatias Zagrebi arheoloogiamuuseumis.
Oletatakse, et muumia panid siis tühja sarkofaagi 19. sajandi muumiakaubitsejad, kes lootsid et sarkofaagiga muumia toob neile rohkem sisse.
Kuni senini arvati Zagrebi muuseumis, et sarkofaagis on naisemuumia. Nüüdne uuring paljastas, et tegemist on mehega, kes põdes haruldast haigust.
Uurijate sõnul võis Vana-Egiptuses elanud mees põdeda Hand-Schuller-Christiani haigust, mille korral Lagerhansi rakke, mis on teatud tüüpi immuunrakud, leidub nahas ning need paljunevad kiiresti.
«Need rakud asendavad lõpuks nii keharakud kui luurakud. Seda võib pidada teatud liiki vähiks,» selgitas Zagrebi ülikooli meditsiiniteadlane Mislav Cavka.
Teadlased aj arstid ei tea siiani, mis selle haiguse põhjustab. Tegemist on väga haruldase haigusega, mida esineb 560 000 noorel vaid ühel ning enamasti meestel.
Cavka ja ta kolleegid uurisid meesmuumiat röntgeni all ning tegid magnetresonantsuuringu.
Uuring näitas, et haigus oli hävitanud suure osa Vana-Egiptuse mehe luustikust. Samuti avastati ta koljust haiguse tekitatud auk ning osa ühe silmakoopa juures olevast luust oli hävinud.
Cavka sõnul põhjustas mehe keha balsameerimine veelgi kahjustusi.
Uurijate sõnul kannatas mees pidevate valude käes ning oma elu lõpul oli ta keha haigusest väga moonutatud.
Uuring paljastas ka selle, et mees põdes magediabeeti.
Magediabeedi puhul on vähenenud neerude võime toota kontsentreeritud uriini ning see avaldub suurtes kogustes uriini eritumisena ning pideva janutundena.
«Sel mehel oli pidevalt janu ning tal oli pidev urineerimisvajadus,» selgitas Cavka.
Teadlased on juba pikka aega püüdnud leida tõendeid, kas iidsetes kultuurides põeti vähihaigusi. Nüüdne leid kinnitas, et põeti.
Varem arvati, et kuna iidsetel aegadel oli keskkond ja toit puhtam, siis vähihaigusi esines väga harva.
Osa teadlasi on aga seisukohal, et juba siis olid vähihaigused levinud, kuid tõendeid nende kohta on vähe säilinud.
Uurijad rõhutasid, et nüüd uuritu puhul on tegemist kolmanda Vana-Egiptuse muumiaga, kelle jäänustelt leiti Hand-Schuller-Christiani haigus.
Ei kommentteja:
Lähetä kommentti