www.parnupostimees.20.04.2012Olaf Esna, bibliofiil
foto:
Olaf Esna erakogu
Aktsiaselts Pärnu Panga 1929. aasta aruande järgi oli puhaskasum 32
034.94 krooni. Järgmise, 1930. aasta aruanne näitas juba 109 574.85
krooni kahjumit. Suurest miinusest tulenevalt lõpetas AS Pärnu Pank oma
tegevuse 1931. aasta veebruaris.
Otsust ei teinud aktsionäride üldkoosolek, vaid grupp panga suuraktsionäre, kelle tahtel anti AS Pärnu Pank Tallinna Krediit Panga alla ja muudeti viimasena mainitu Pärnu osakonnaks. Tallinna panga esindajad tulid Pärnu 12. veebruaril 1931, hakkasid panka üle võtma ja panid kohe välja uued sildid.
Kuulujuttudega pankrotti
Pärnu Panga aktsia- ja tagavarakapital oli nullis ja aktsionärid jäid ilma oma rahast. Tallinna Krediit Pank garanteeris vaid hoiustajatele nende raha ja nemad ei pidanud kahju kannatama.
Endise AS Pärnu Panga aktsionäride üldkoosolek toimus panga ruumes 30. märtsil 1931. Direktor Järv põhjendas panga krahhi 1930. aastal levitatud pahatahtlike kuulujuttude tagajärjel hoiustajate välja võetud suurte summadega ja välja antud laenude aeglase tagasisaamisega eriti metsatööstuse ning linakaubanduse alal.
Diskonto ja Kommertspanga kokkuvarisemise mõjul olevat Pärnu Pangastki hakatud suuri summasid välja võtma, seepärast olevat pank uste sulgemise vältimiseks abi otsinud Tallinna Krediit Pangast.
Pärnu Pank oli pidanud kahtlasi laene ja protestitud veksleid maha kandma 137 669 krooni eest, millest tekkinudki eeltoodud kahjum. (Tegelikult oli pangal 1930. aasta lõpul arvel veel hoiuseid 970 488.44 krooni.)
Aktsionärid J. Mühlbach (Pärnu kaubanduskooli juhataja Juhan Maisma) ja Georg Köösel (Pärnu tütarlaste gümnaasiumi juhataja) nõudsid seletust, kellele suuri mahakandmisi tehti. Juhatus ja nõukogu keeldusid teateid andmast, kuna see kuuluvat panga põhikirja järgi pangasaladuste alla. Üldkoosolekul ei jäänud muud üle, kui kinnitada panga varanduse ja kohustuste üleandmine Tallinna Krediit Pangale.
Rehepapid jäid varju
Juhtimisvigade tõttu põhja kõrbenud Kommertspanga direktor oli aastatel 1923–1927 ja 1928–1930 Anton Teetsov, kes oli Pärnu Panga nõukogu liige ja kõige suurema arvu aktsiate omanik.
Juhatuse esimees J. Jakobson astus tagasi 2. augustil 1930 lahkarvamuste tõttu juhatuses J. Järvega mõnele panga kliendile antud laenude pärast, mille suhtes puudus juhatuse üksmeelne otsus, ning mõnele kliendile antud ülemääraste ja vähe tagatud laenude tõttu. Pangast lahkudes realiseeris ta oma aktsiad Järvele.
Jakobsoni isiklikud huvid olid sellega kaitstud, aga pleki ta oma mainele siiski sai, sest panga põhikirja kohaselt peeti direktorite aktsiaid hoiul panga kassas ja neid ei võinud omanikud lahkudes enne välja võtta, kui kõik tema aruanded polnud üldkoosolekul kinnitatud.
Üldkoosolekul nõudsid väikeaktsionärid rehepappide avalikustamist. Suuraktsionärid pidasid suu, mis viitas, et nemad need rehepapid olidki.
1. märtsil 1932 kutsus panga likvideerimiskomisjon vähemusaktsionäride Karu, Mühlbachi (Maisma) ja Jürvetsoni (Jürimäe) nõudmisel Endlas kokku panga aktsionäride üldkoosoleku, soovides saada selgust AS Pärnu Panga raskustesse sattumise põhjustest.
Aruandja oli revisjonikomisjoni liige advokaat Eugen Villmann, kellel õieti polnudki midagi aru anda. Selgus, et kolmeliikmeline komisjon ei olnud kordagi täies koosseisus kokku saanud.
Likvideerimiskomisjoni nimel teatas Kangro, et neilgi ei ole midagi aru anda. Villmanni arvates oli mõni juhttegelane saanud AS Pärnu Pangast liiga palju laenu. Üks isegi rohkem, kui pangal oli põhikapitali. Võtta polnud neilt midagi, sest nende varandus oli obligatsioonidega kaitstud.
Vapustus Pärnu rahaturul
Panga raskuste põhjustes selguse saamiseks tegi Jaan Karu ettepaneku juhatus ja nõukogu kohtusse kaevata. Selgitagu seal, kes neist on süüdi ja kes süütu. Ilmselt oli kõik JOKK, sest kellegi süüdimõistmisest ja kohtust vähemalt minul andmeid ei ole.
AS Pärnu Panga krahh vapustas tugevalt Pärnu rahaturgu, täitis ajalehtede veerge ja isegi linnapea Oskar Kask oli sunnitud ajalehes sõna võttes rahvast rahustama ning AS Krediit Panga häid külgi toonitama.
AS Krediit Pank, mille osakonnaks AS Pärnu Pank muutus, asutati 1906. aastal Tallinna Vastastikuse Krediit-Ühisuse nime all. Aktsioneeriti 1920. Tegutses üle-eestiliselt oma 14 osakonna kaudu. Krediit Pank saatis pealinnast Pärnu osakonda juhtima kolmest kuulsast Ernesaksa-nimelisest ujujast keskmise venna Voldemar Leonhardi (1903–1989), kes oli seitsmekordne Eesti meister ja neljakordne osaline Eesti rekordi ületamisel. Pärnus töötamise ajal piirdus tema harrastus tennisega.
Saksa okupatsiooni ajal sai V. L. Ernesaksast 29. septembril 1942 Pärnu linnapea. Sellelt tööpostilt lahkus ta 1944. aasta septembris Eestist evakueerudes. Ta jõudis lõpuks Kanadasse, kus oli Toronto Eesti Ühispanga asepresident.
Loomulikult natsionaliseeriti 1940. aastal Tallinna Krediit Panga Pärnu osakondki. Saksa okupatsiooni ajal töötas pank endise nime all edasi Endla teatrimajas ja põles koos teatriga 1944. aasta septembris.
AS Pärnu Panga viimane direktor Juhan Järv oli sündinud 1891 Karksi vallas talupidaja pojana.
Järv õppis kohalikus valla- ja kihelkonnakoolis, lõpetas Valga kaubanduskooli. Pärnu Vastastikuses Krediit-Ühisuses töötades jätkas õppimist ja sooritas gümnaasiumi lõpueksamid. Õppis 1922–1926 Tartu ülikooli õigusteaduskonnas. Astus 1927 advokatuuri ja pärast pangakrahhi sai temast Pärnus vandeadvokaat. Oli agar ühiskonnategelane ja lõi aktiivselt kaasa paljudes seltsides ning organisatsioonides. Järve edasine saatus on mulle teadmata.
Otsust ei teinud aktsionäride üldkoosolek, vaid grupp panga suuraktsionäre, kelle tahtel anti AS Pärnu Pank Tallinna Krediit Panga alla ja muudeti viimasena mainitu Pärnu osakonnaks. Tallinna panga esindajad tulid Pärnu 12. veebruaril 1931, hakkasid panka üle võtma ja panid kohe välja uued sildid.
Kuulujuttudega pankrotti
Pärnu Panga aktsia- ja tagavarakapital oli nullis ja aktsionärid jäid ilma oma rahast. Tallinna Krediit Pank garanteeris vaid hoiustajatele nende raha ja nemad ei pidanud kahju kannatama.
Endise AS Pärnu Panga aktsionäride üldkoosolek toimus panga ruumes 30. märtsil 1931. Direktor Järv põhjendas panga krahhi 1930. aastal levitatud pahatahtlike kuulujuttude tagajärjel hoiustajate välja võetud suurte summadega ja välja antud laenude aeglase tagasisaamisega eriti metsatööstuse ning linakaubanduse alal.
Diskonto ja Kommertspanga kokkuvarisemise mõjul olevat Pärnu Pangastki hakatud suuri summasid välja võtma, seepärast olevat pank uste sulgemise vältimiseks abi otsinud Tallinna Krediit Pangast.
Pärnu Pank oli pidanud kahtlasi laene ja protestitud veksleid maha kandma 137 669 krooni eest, millest tekkinudki eeltoodud kahjum. (Tegelikult oli pangal 1930. aasta lõpul arvel veel hoiuseid 970 488.44 krooni.)
Aktsionärid J. Mühlbach (Pärnu kaubanduskooli juhataja Juhan Maisma) ja Georg Köösel (Pärnu tütarlaste gümnaasiumi juhataja) nõudsid seletust, kellele suuri mahakandmisi tehti. Juhatus ja nõukogu keeldusid teateid andmast, kuna see kuuluvat panga põhikirja järgi pangasaladuste alla. Üldkoosolekul ei jäänud muud üle, kui kinnitada panga varanduse ja kohustuste üleandmine Tallinna Krediit Pangale.
Rehepapid jäid varju
Juhtimisvigade tõttu põhja kõrbenud Kommertspanga direktor oli aastatel 1923–1927 ja 1928–1930 Anton Teetsov, kes oli Pärnu Panga nõukogu liige ja kõige suurema arvu aktsiate omanik.
Juhatuse esimees J. Jakobson astus tagasi 2. augustil 1930 lahkarvamuste tõttu juhatuses J. Järvega mõnele panga kliendile antud laenude pärast, mille suhtes puudus juhatuse üksmeelne otsus, ning mõnele kliendile antud ülemääraste ja vähe tagatud laenude tõttu. Pangast lahkudes realiseeris ta oma aktsiad Järvele.
Jakobsoni isiklikud huvid olid sellega kaitstud, aga pleki ta oma mainele siiski sai, sest panga põhikirja kohaselt peeti direktorite aktsiaid hoiul panga kassas ja neid ei võinud omanikud lahkudes enne välja võtta, kui kõik tema aruanded polnud üldkoosolekul kinnitatud.
Üldkoosolekul nõudsid väikeaktsionärid rehepappide avalikustamist. Suuraktsionärid pidasid suu, mis viitas, et nemad need rehepapid olidki.
1. märtsil 1932 kutsus panga likvideerimiskomisjon vähemusaktsionäride Karu, Mühlbachi (Maisma) ja Jürvetsoni (Jürimäe) nõudmisel Endlas kokku panga aktsionäride üldkoosoleku, soovides saada selgust AS Pärnu Panga raskustesse sattumise põhjustest.
Aruandja oli revisjonikomisjoni liige advokaat Eugen Villmann, kellel õieti polnudki midagi aru anda. Selgus, et kolmeliikmeline komisjon ei olnud kordagi täies koosseisus kokku saanud.
Likvideerimiskomisjoni nimel teatas Kangro, et neilgi ei ole midagi aru anda. Villmanni arvates oli mõni juhttegelane saanud AS Pärnu Pangast liiga palju laenu. Üks isegi rohkem, kui pangal oli põhikapitali. Võtta polnud neilt midagi, sest nende varandus oli obligatsioonidega kaitstud.
Vapustus Pärnu rahaturul
Panga raskuste põhjustes selguse saamiseks tegi Jaan Karu ettepaneku juhatus ja nõukogu kohtusse kaevata. Selgitagu seal, kes neist on süüdi ja kes süütu. Ilmselt oli kõik JOKK, sest kellegi süüdimõistmisest ja kohtust vähemalt minul andmeid ei ole.
AS Pärnu Panga krahh vapustas tugevalt Pärnu rahaturgu, täitis ajalehtede veerge ja isegi linnapea Oskar Kask oli sunnitud ajalehes sõna võttes rahvast rahustama ning AS Krediit Panga häid külgi toonitama.
AS Krediit Pank, mille osakonnaks AS Pärnu Pank muutus, asutati 1906. aastal Tallinna Vastastikuse Krediit-Ühisuse nime all. Aktsioneeriti 1920. Tegutses üle-eestiliselt oma 14 osakonna kaudu. Krediit Pank saatis pealinnast Pärnu osakonda juhtima kolmest kuulsast Ernesaksa-nimelisest ujujast keskmise venna Voldemar Leonhardi (1903–1989), kes oli seitsmekordne Eesti meister ja neljakordne osaline Eesti rekordi ületamisel. Pärnus töötamise ajal piirdus tema harrastus tennisega.
Saksa okupatsiooni ajal sai V. L. Ernesaksast 29. septembril 1942 Pärnu linnapea. Sellelt tööpostilt lahkus ta 1944. aasta septembris Eestist evakueerudes. Ta jõudis lõpuks Kanadasse, kus oli Toronto Eesti Ühispanga asepresident.
Loomulikult natsionaliseeriti 1940. aastal Tallinna Krediit Panga Pärnu osakondki. Saksa okupatsiooni ajal töötas pank endise nime all edasi Endla teatrimajas ja põles koos teatriga 1944. aasta septembris.
AS Pärnu Panga viimane direktor Juhan Järv oli sündinud 1891 Karksi vallas talupidaja pojana.
Järv õppis kohalikus valla- ja kihelkonnakoolis, lõpetas Valga kaubanduskooli. Pärnu Vastastikuses Krediit-Ühisuses töötades jätkas õppimist ja sooritas gümnaasiumi lõpueksamid. Õppis 1922–1926 Tartu ülikooli õigusteaduskonnas. Astus 1927 advokatuuri ja pärast pangakrahhi sai temast Pärnus vandeadvokaat. Oli agar ühiskonnategelane ja lõi aktiivselt kaasa paljudes seltsides ning organisatsioonides. Järve edasine saatus on mulle teadmata.
Ei kommentteja:
Lähetä kommentti