Autor: Roland Koit, Eesti Detektoristide Klubi liige
Arvatava muistse sadamasuudme vastaskaldalt Toomalõukal tulid juhuleiuna välja viikingiajastust pärit odaotsad, ehtefragmendid ja muudki. Foto: erakogu
Salme muinaslaeva väljakaevamiste valguses ei kahtle enam vist ükski saarlane, et just tema veenides voolab tõeline viikingite veri.
Viikingitega seonduv on alati olnud pisut müstiline, sest tegelikult on selle aja kohta teadmised küllaltki kesised ja lünklikud ning iga avastus tekitab pigem rohkem küsimusi, kui annab vastuseid. See kõik aga annab alust erinevateks spekulatsioonideks ja laseb inimestel ajalugu tõlgendada erinevalt.
Portus Novus on midagi müstilist – midagi sellist, millest on küll palju räägitud, aga millest teatakse väga vähe. Siiani ei ole isegi veel jõutud täielikule üksmeelele selle asukoha suhtes! Aga millest käib jutt?
Portus Novus on kuulus viikingiajastu sadam, mille kõige tõenäolisemaks asukohaks on pakutud Saaremaal asuvat Sõrve sääre lahesoppi. Seda oletust on toetanud ja püüdnud tõestada ka geodeesia- ja topograafiahuviline Arvo Seäsk, kes läks oma oletustes veelgi täpsemaks ning pakkus “Liivimaa Kroonikas” kirjeldatud 1215. aasta saarlaste ja ristisõitjate vahelise merelahingu asukohta, Uut Sadamat ehk Portus Novust asetsevat Toomlõukal (täpsemat lugemist: http://arvole.blogspot.com/).
Ootamatult sai Seäski oletus aga hoogu juurde 2011. aasta kevadel, kui ta oma teooriat minule, oma ajaloohuvilisele sugulasele ja Eesti Detektoristide Klubi liikmele tutvustas. Huvi Uue Sadama teooria vastu viis mu oma metallidetektoriga Toomalõukale.
Arvatava muistse sadamasuudme vastaskaldalt tulid juhuleiuna välja viikingiajastust pärit odaotsad ja ehtefragmendid. See leid omakorda paljastas suure viikingiaegse kalmevälja. Leid sai päästekorras välja kaevatud koos muinsuskaitseameti arheoloogiamälestiste peainspektori Ants Krautiga.
Enamus kalmeväljast jääb tänapäeval suure põllukivide hunniku alla, mis 20. sajandi keskel toimunud maaparandustöödega kokku kuhjati. Maaparandusega ja põlluharimisega said enamik sadamapoolseid kalmeid kahjustada või isegi hävinesid täielikult.
Arheoloogid on täheldanud, et üks muistseid viise jõukamaid ja tähtsamaid inimesi mereäärsetel aladel matta, oli kas sadama lähedusse või isegi otse sadamakaidele. Jõukus ja staatus väljendus kaasapandud varas.
Saladus kivikuhja all?
Toomalõukalt leitud neli odaotsa, kilbist järele jäänud needid ja saare hobuse väike hoburaud asetsesid muudest leidudest korrapärasemalt, andes alust arvata, et need kuulusid ühele mehele. Arvestades asjaolu, et tol ajal oli raud hinnas ja hobunegi omajagu kallis vara, võib järeldada, et muistsele sõdalasele pandi kaasa küllaltki suur varandus.
Samas, leitud kaaluviht pintsettidega ning stiiluse osa (stiilus – muistne kirjapulk vahale kirjutamiseks) kuulusid arvatavasti juba teisele maetule, kelleks võis olla kaupmees, kes abistas või otseselt tegeles tolle ajastu äritegevusega ehk hõbeda kaalumisega.
Paljude teiste leidude seas ei saa mainimata jätta ka muinaslaeva neeti ja Skandinaavia-tüüpi haruldasemat sõlge, mida on näiteks leitud ka Riia alt Salaspilsist.
Leiud jäävad teadaolevalt ajavahemikku 9.–12. sajand, “Liivimaa Kroonikas” kirjeldatud merelahing Portus Novuses toimus aga 13. sajandi alguses – seega jääb õhku küsimus, kui vana Uus Sadam siiski on?
Ei tasu ka unustada, et kõige paremini säilinud kultuurikiht ja samas ka suurim kalmevälja osa jääb eelmainitud kivikuhja alla. Sama kivikuhja alla võib jääda ka kaua otsitud Portus Novuse saladus!
Leiud viitavad kaubandustegevusele Toomalõukal – tolle aja rahvusvaheline kaubandus oli võimalik vaid laevadega. Ja kui olid laevad, pidi olema ka sadamakoht, mida toetab ideaalselt Arvo Seäski teooria Portus Novusest Toomalõukal.
Nüüdseks on mainitud leiud jõudnud konserveerimiselt Saaremaa muuseumi arhiveerimisosakonda, kus selgub nende edasine saatus (kas leiud lähevad eksponeerimisele Saaremaa muuseumis või Lõmala sadamahoone muuseumiruumides).
Mainimist tasub ka fakt, et samast kohast Toomalõukal on Rootsiaegsed kaardid aastast 1695, millel on näha selget sadamakai joont ja selle ääres lahest alles jäänud sood.
Kokkuvõtteks saab Arvo Seäski teooria ja minu leidude põhjal järeldada, et Toomalõukal oli kunagi sadam, mis võis olla Portus Novus, kuid kogu kompleks vajaks täpsemat ja süvenenumat uurimist!
Ei kommentteja:
Lähetä kommentti