maanantai 7. toukokuuta 2012

Vana-Egiptuse «Surnuteraamatu» puuduvad osad leiti üles

www.elu24.ee 23.04.2012

Osa Vana-Egiptuse «Surnuteraamatust» - südame kaalumine. Kui süda on kergem kui sulg, pääseb lahkunu teispoolsusse. Kui ei ole, siis sööb kimäär surnu ja ta südame ära
foto: wikipedia.org

Pärast sajandipikkust otsingut leidsid arheoloogid lõpuks Vana-Egiptuse kuulsa «Surnuteraamatu» seni kadunud olnud fragmendid.

«Surnuteraamatut» kasutati Uue kuningriigi algusajast, umbes 1550 eKr kuni 50 eKr, kirjutab The Australian.
Selles papüürusraamatus on loitsud, mis aitasid lahkunute hingedel teispoolsusse jõuda. Teada on 192 loitsu, mille juures on ka illustratsioonid.
Raamatufragmendid avastati Austraaliast Queenslandis Brisbane`is asuva muuseumi arhiivist. Muuseumil ei olnud aimugi, et tegemist oli osadega «Surnuteraamatust».
Briti muuseumi egüptoloogi John Taylori sõnul leiti kokku selle iidse raamatu 100 viimast kadunud olnud fragmenti.
«Surnuteraamat» avastati 19. sajandi lõpul, mil läänemaailmas oli suur huvi iidse kultuuripärandi vastu ning kõiki leide ei katalogiseeritud.
Egiptusest pärit papüürusekirjutised jõudsid erinevatesse riikidesse ja osa kadus.
Asjatundjate hinnangul oli «Surnuteraamat» esialgselt 20 meetrit pikk.
Kuidas osa sellest jõudis Austraalia muuseumisse, ei ole teada. Ainus juhtlõng on see, et need kingiti Brisbane´i muuseumile 1913. aastal  Kinkijaks oli naine, kelle isiku jälile püütakse nüüd jõuda.
«Surnuteraamatu» jälile jõudis inglasest egüptoloog John Taylor, kes läks vaatama Brisbane´i muuseumis hiljuti välja pandud Vana-Egiptusest pärit asjade kollektsiooni.
Ta märkas, et välja on pandud ka papüüruseosi, mida tavaliselt näitusel ei ole. Ühel fragmendil jäi talle silma nimi Amenhotep, kes oli Vana-Egiptuse preester, kellega «Surnuteraamatut» seostatakse.
Taylori huvi tõttu hakati papüürusefragmente lähemalt uurima. Brisbane´i muuseumi töötajad ei olnud teadlikud, et nende kogus midagi nii iidset ja väärtuslikku leidub.
«See papüürusraamat ei kuulu lihtsalt Vana-Egiptuse ametnikule, vaid ühele kuulsamale, kes selle riigi õitsenguperioodil tähtsat rolli mängis,» selgitas egüptoloog.
Taylori sõnul püüavad nad nüüd «Surnuteraamatu» kokku panna.
«Pärast 100 aastat otsinguid oleme jõudnud sinna, et saame raamatu taastada ja see võib meile üsna palju rääkida,» lisas uurija.
Brisbane`i muuseumi juhi Ian Galloway sõul oli neile üllatus, et nii vana aare nende juures oli ning neil ei olnud sellest aimugi.
Teadlased püüavad leida üles papüüruseosad muuseumile annetanud naise siiani elus olevad sugulased.
Papüürusefragmendid jäävad Brisbane`i muuseumisse. Need fragmendid pildistatakse ja pildid lisatakse juba varem internetis digitaalsel kujul oleva papüürusraamatu juurde.
 
Toimetas Inna-Katrin Hein
 

Ei kommentteja:

Lähetä kommentti