www.elu24.ee 26.04.2012
Rootsis otsitakse keskaegse kuulsa kuninga hauda. Fotol Magnus III monument Riddarholmeni kirikus
foto:
wikipedia.org
Rootsi arheoloogid püüavad leida keskaegse kuulsa kuninga Magnus III ehk Magnus Ladulåse hauda.
Aastatel 1275 – 1290 võimul olnud kuningas suri 50-aastaselt, mis sel ajal oli üsna kõrge iga, kirjutab Svenska Dagbladet.
Pärimuse järgi maeti kuningas Stockholmi nüüdses kesklinnas asuvasse Riddarholmeni kirikusse (Riddarholmskyrkan).
Arheoloogid ei ole siiani leidnud selles kirikus, kuhu Magnus Ladulås võib maetud olla.
Üks iidne haud avati, kuid uurimine näitas, et sellesse hauda on maetud 15. sajandil surnud isik.
Samas leiti selle hauast põhja poole jääv keskaegne müür, mis on sinna ebasobiv.
«Oletame, et see müür on osa Magnus Ladulåse matmispaigast. See koht tundub kuulsa kuninga matmiseks sobiv,» sõnas uuringut juhtiv arheoloog Lin Annebäck.
Ajaloolaste sõnul sai kuningas lisanime Ladulås (Aidalukk) selle tõttu, et ta andis 1280 välja seaduse, mille kohaselt talupojad ei pidanud enam reisivatele aadlikele ja piiskoppidele peavarju ja süüa pakkuma. Kuningas olevat teatanud: «Talupojad! Ait lukku!
Teise teooria kohaselt on Ladulås tuletatud nimest Ladislaus, mis olevat olnud selle kuninga teine eesnimi ning viitavat slaavi juurtele.
Magnus Ladulås oli kuulsa Rootsi riigitegelase Birger Jarli poeg.
Kuningas Magnus III on jäänud ajalukku ka selle tõttu, et pani aluse Rootsi aadlile. Ta viis ellu ka seaduseuuendusi, millest üheks tähtsamaks peetakse seda, et keelati teise hõimu või suguvõsa naiste varastamine abiellumise eesmärgil.
Magnus III Ladulås sündis 1240. aastal ja suri 18. detsembril 1290. aastal. Ta oli Rootsi kuningas1275. aastast kuni oma surmani.
Pärimuse järgi maeti kuningas Stockholmi nüüdses kesklinnas asuvasse Riddarholmeni kirikusse (Riddarholmskyrkan).
Arheoloogid ei ole siiani leidnud selles kirikus, kuhu Magnus Ladulås võib maetud olla.
Üks iidne haud avati, kuid uurimine näitas, et sellesse hauda on maetud 15. sajandil surnud isik.
Samas leiti selle hauast põhja poole jääv keskaegne müür, mis on sinna ebasobiv.
«Oletame, et see müür on osa Magnus Ladulåse matmispaigast. See koht tundub kuulsa kuninga matmiseks sobiv,» sõnas uuringut juhtiv arheoloog Lin Annebäck.
Ajaloolaste sõnul sai kuningas lisanime Ladulås (Aidalukk) selle tõttu, et ta andis 1280 välja seaduse, mille kohaselt talupojad ei pidanud enam reisivatele aadlikele ja piiskoppidele peavarju ja süüa pakkuma. Kuningas olevat teatanud: «Talupojad! Ait lukku!
Teise teooria kohaselt on Ladulås tuletatud nimest Ladislaus, mis olevat olnud selle kuninga teine eesnimi ning viitavat slaavi juurtele.
Magnus Ladulås oli kuulsa Rootsi riigitegelase Birger Jarli poeg.
Kuningas Magnus III on jäänud ajalukku ka selle tõttu, et pani aluse Rootsi aadlile. Ta viis ellu ka seaduseuuendusi, millest üheks tähtsamaks peetakse seda, et keelati teise hõimu või suguvõsa naiste varastamine abiellumise eesmärgil.
Magnus III Ladulås sündis 1240. aastal ja suri 18. detsembril 1290. aastal. Ta oli Rootsi kuningas1275. aastast kuni oma surmani.
Ei kommentteja:
Lähetä kommentti