www.elu24.ee 08.05.2012
Rooma kaksteisttahukas
foto:
wikipedia.org
Arheoloogid ei ole siiani suutnud kindlaks teha, milleks Rooma impeeriumis kasutati kaksteisttahukat meenutavat eset.
Välja on pakutud, et see oli relv, küünlaalus, mänguasi, tuulemõõtja,
astronoomiline instrument ja religioonisümbol, kirjutab foxnews.com.
Kuid siiani on selle kaksteisttahuka ehk dodekaeederi saladus lahendamata.
Uurijate sõnul on mõistatuse lihtsaim osa see, et tegemist on kaheteistkümne küljega objektiga. Need valmistati, kas pronksist või kivist. Lisaks on tahukate tippudes nupud ning iga tahuka keskel on auk.
Arheoloogide hinnangul pärinevad need 2. -3. sajandist pKr. Neid on leitud Euroopas mitmest paigast, kuid enamik leide pärineb Prantsusmaalt, Šveitsist ja Saksamaalt, mis kunagi kuulusid Rooma impeeriumi koosseisu.
Selle objekti kasutamise kohta aga andmed puuduvad. Ka ei ole selle kohta leitud märkmeid siiani säilinud Vana-Rooma dokumentides.
Nende kaksteisttahukate diameeter ulatub 4 – 11 sentimeetrini. Paljudel neist on ka dekoratiivseid ilustusi.
Ajaloolased on välja pakkunud erinevaid hüpoteese nende kasutamise kohta, kuid kindel vastus puudub.
Tihti on toetutud kuulsale Vana-kreeka ajaloolasele Plutarchosele, kes kirjutas dodekaeedrist kui sodiaagi instrumendist. 12 külge tähitavad sodiaagimärke.
«Tegemist on siiani vastuseta mõistatusega, hoolimata sellest, et meil on olemas Plutarchose selgitus,» lausus Manchesteri ülikooli ajaloolane Andrea Galdy.
Interneti jututubades ja sotsiaalmeedias on samuti seda teemat laialt käsitletud. Esile on tõstetud fakti, et seda on leitud Euroopas üsna paljudest paikadest ning selle tõttu võib see olla seotud Vana-Rooma religiooniga.
Dodekaeeder ehk korrapärane kaksteisttahukas on hulktahukas, millel on 12 korrapärase viisnurga kujulist tahku ja mille igast tipust lähtub kolm serva.
Kuid siiani on selle kaksteisttahuka ehk dodekaeederi saladus lahendamata.
Uurijate sõnul on mõistatuse lihtsaim osa see, et tegemist on kaheteistkümne küljega objektiga. Need valmistati, kas pronksist või kivist. Lisaks on tahukate tippudes nupud ning iga tahuka keskel on auk.
Arheoloogide hinnangul pärinevad need 2. -3. sajandist pKr. Neid on leitud Euroopas mitmest paigast, kuid enamik leide pärineb Prantsusmaalt, Šveitsist ja Saksamaalt, mis kunagi kuulusid Rooma impeeriumi koosseisu.
Selle objekti kasutamise kohta aga andmed puuduvad. Ka ei ole selle kohta leitud märkmeid siiani säilinud Vana-Rooma dokumentides.
Nende kaksteisttahukate diameeter ulatub 4 – 11 sentimeetrini. Paljudel neist on ka dekoratiivseid ilustusi.
Ajaloolased on välja pakkunud erinevaid hüpoteese nende kasutamise kohta, kuid kindel vastus puudub.
Tihti on toetutud kuulsale Vana-kreeka ajaloolasele Plutarchosele, kes kirjutas dodekaeedrist kui sodiaagi instrumendist. 12 külge tähitavad sodiaagimärke.
«Tegemist on siiani vastuseta mõistatusega, hoolimata sellest, et meil on olemas Plutarchose selgitus,» lausus Manchesteri ülikooli ajaloolane Andrea Galdy.
Interneti jututubades ja sotsiaalmeedias on samuti seda teemat laialt käsitletud. Esile on tõstetud fakti, et seda on leitud Euroopas üsna paljudest paikadest ning selle tõttu võib see olla seotud Vana-Rooma religiooniga.
Dodekaeeder ehk korrapärane kaksteisttahukas on hulktahukas, millel on 12 korrapärase viisnurga kujulist tahku ja mille igast tipust lähtub kolm serva.
Ei kommentteja:
Lähetä kommentti