Aegnalt taasleitud kivilabürinti ootavad kevadel ees arheoloogilised väljakaevamised.
Aegna saare püsielanikud leidsid visa tööga salapärase kivilabürindi, mida mitu kodu- ja ajaloolast on juba aastakümneid hävinuks pidanud. Ilmselt rannarootslaste kultuurist pärinevat teadmata vanusega labürinti ootab kevadel ees Tallinna arheoloogide uurimine.
Rahvapärimuses Jeruusalemma linnaks ristitud labürindi taasavastas Aegna saare püsielanik Hugo Udusaar, kes ei lasknud ennast segada raamatutest, mille andmeil on labürint hävinud.
Peeti ammu hävinuks
„Selle arvamuse idandasid 1930. aastal kodu-uurija Peeter Mei ja Heino Gustavson, kes kajastas Mei labürindi kirjeldusi 1976. aastal ilmunud raamatus „Aegna”. Seal kirjutati, et Esimese maailmasõja ajal oli elektrijaama ehitamisega labürinti rikutud. Nii kujunes üldlevinud arvamus, et labürint on hävinud,” selgitas Hugo Udusaar. Juba Teise maailmasõja eel tekkinud eelarvamust süvendasid veelgi taasiseseisvumise järel Aegna kohta välja antud trükised, millest ühes nimetati labürinti hävinuks. Teises, Robert Nermani kirjutatud raamatus „Aegna” ei mainitud seda aga üldse.
„Sõltumata nii suulistest kui ka kirjalikest väidetest, et labürint on hävinenud, püsis edasi soov leida vähemalt labürindi täpne asukoht,” meenutas Udusaar. „Ilmnes ju kodu-uurija Peeter Mei 1930. aasta märkmetest, et labürint koosnes ligi tuhandest kivist. Seega, mingisugune kogus kive ja ehk mingisugunegi labürindi struktuuriosa pidi siiski säilima,” ütles ta.
Udusaar sai lõpuks labürindi võimalikust asukohast eri allikate järgi kokku üsna kirju kaardi, kuid õnneks asus enamik märgitud asukohariste 200 meetri raadiuses.
„Nii ma saarel koos (oma naabri – toim.) Ilmar Võttiga otsinguid alustasin, abiks maapinna sondeerimiseks terava otsaga puukepid,” meenutas Udusaar. Tänu põhjalikule eeltööle leidsid mehed labürindi juba esimesel päeval.
Udusaar ja Võtt puhastasid kuni 30-sentimeetrise pinnasekihi alla mattunud labürinti rohkem välja ja veendusid, et hävinuks tembeldatud rajatis on ligi kahe kolmandiku ulatuses alles.
Millal kadunuks peetud ja taasleitud kivilabürint Aegnale ehitati, ei ole täpselt teada. „Kivilabürinte ehitati Eestis juba enne Rootsi aega ja kuni 19. sajandi esimese pooleni välja,” ütles Hiiumaa muuseumi direktor, arheoloog ja ajaloolane Urmas Selirand.
Labürindi nimesaamislugu on veidi paremini teada. „Vanad kalurid jutustasid 1930-ndatel kodu-uurija Peeter Meile, et nende vanavanemad kutsunud kivilabürinti Jeruusalemma linnaks,” rääkis Hugo Udusaar. „Arvatavalt sellepärast, et kristlus lõi labürindist võrdkuju patuste palverännaku traditsioonile Pühale Maale, Jeruusalemma ja tagasi,” selgitas Udusaar.
Labürint ootab nüüd kevadel saarele saabuvaid arheolooge. Talvel nimelt saarega püsivat laevaühendust ei ole.
Tallinna linnavaraaameti lepingulise arheoloogi Krista Sarve sõnul kaevavad arheoloogid labürindi tervikuna välja, fikseerivad selle kujundi ja siis otsustatakse, kas rajatis võetakse kaitse alla või mitte.
Eesti labürindid
•• Läänemere-äärsetes maades on palju kivilabürinte, enim Soomes ja Rootsis. Nende arvatavat Rootsi päritolu toetab arheoloogi ja ajaloolase Urmas Seliranna hinnangul asjaolu, et nii Soomes kui ka Eestis on labürinte leitud peamiselt rannikult, rootslaste asualalt.
Hiiumaa
•• Hiiumaa kivilabürindid asuvad Tahkunas ja Kootsaarel. Tahkuna labürindist kirjutas baltisakslane Karl von Löwis of Menar 1912. aastal. Samas märkis autor labürinti maininud kõnes, et pole seda oma silmaga näinud. Rohkem andmeid Tahkuna labürindist polegi. Hiiumaalt Kootsaarelt on teada kokku kolm labürinti, üks neist on ka välja kaevatud.
Salapärane saar Viirlaid
•• 1925. aastal kirjutas Soome arheoloog A. M. Tallgren labürindist väiksel Eesti saarel „Viirlaiul”. Nime järele on teadlane pannud küsimärgi ja hiljem on arvatud, et Tallgren pidas silmas Viirelaidu. Urmas Seliranna hinnangul on ka võimalik, et teadlane pidas silmas Soome lahes asuvat ja Soomele kuuluvat saarekest Wier.
Prangli
•• Kodu-uurija Peeter Mei on 1931. aastal märkinud, et Pranglil on kivilabürint. Paraku pole hilisemad uuringud Mei väidet kinnitanud.
Aksi
•• Sellelt saarelt on avastatud kaks kivilabürinti, millest vanemat, teadaolevalt 1915. aastal ehitatud labürinti kutsuti Türgi linnaks.
Ei kommentteja:
Lähetä kommentti