Hiljuti Mehhikost iidsest maiade linnast Calakmulist avastatud seinamaalingud annavad ülevaate tavaliste maiade igapäevaelust.
Seinamaalingud avastati Guatemala piiri lähedal asuva püramiidehitise uurimisel, kirjutab LiveScience.
USA Pennsylvania ülikooli arheoloogi Simon Martini kinnitusel ei osanud nad monumendist selliseid jooniseid oodata.
«Iidsete maiade ehitiste jäänuseid on uuritud üle 100 aasta, kuid Calakmulist avastatu on erakordne, kuna varem ei ole midagi sellist kuskil ette tulnud,» selgitas Martin.
Martin lisas, et maalingutes on ära toodud kõik tollased ühiskonnakihid ja nende peamised tegevused.
Maiad nagu ka paljud teised Ameerika mandri varajaste kultuuride esindajad, jätsid tulevastele põlvkondadele endast palju märke maha.
«Maiad on püramiidi rajanud ühe vanema ehitise peale, see ehitis koosneb mitmest kihist nagu sibul. Kui ülejäänud vanemad osad kas lammutati või need lagunesid, siis ühiskonna struktuuri ja igapäevaelu tegevusi kujutavat osa hoiti hoolega alles. Sellel oli peale pandud kaitseks paks savikiht. Tundus, et sellel oli maiade jaoks eriline tähendus,» selgitas arheoloog.
Iidsed maiad on kujutanud inimesi näiteks toitu valmistamas. Iga kujutise juures on isiku nimi ja tegevuse kirjeldus. Inimest tähistati sõnaga «aj», sellel järgnes toiduaine nimetus, millest rooga valmistati.
«Näiteks pildil, mille juures on väljend «aj ul» (umbkaudne tõlge – maisileotise jooja) on mitu meest suure potitäie keedetud maisijoogiga. Üks neist joob seda. Teisel pildil aga kaks isikut, kelle juures on väljend «aj mahy» (umbkaudne tõlge – tubakamees). Ühel neist on mingi terav asi, millega ta tubakalehti tükeldada, teine aga sööb tubakalehti,» interpreteeris arheoloog leide.
Uurijate sõnul ei ole selliseid maiade jooniseid varem leitud.
«Maiade kultuuris mängis mais tähtsat rolli, see oli nende põhitoidus. Iidsete maiade sõnad maisi kohta on säilinud muutunud kujul tänapäevani ja kajastuvad praeguste maiade kultuuris,» nentisid arheoloogid.
Pole teada, kas Kesk-Ameerika džunglid veel selliseid seinamaalinguid peidavad.
«Suur osa maiade kultuurist ja kirjutistest on hävinenud. Sealne kliima ei ole nagu Egiptuses, kus kirjarull võib säilida 5000 aastat. Kesk-Ameerikas on niiske ja niiskus hävitab mälestusmärke,» selgitas Martin.
Arheoloogid jätkavad leiu uurimist ja loodavad teha kindlaks, mis otstarbel maiad säilitasid tavainimesi kajastavat seinamaali suure hoolega.
Maiade kultuur õitses Kesk-Ameerika 250 kuni 850 pKr. Calakmul on kantud maailmapärandi nimekirja.
Ei kommentteja:
Lähetä kommentti