lauantai 19. marraskuuta 2011

Unustatud majad: Tallinna puitarhitektuuri uhkeim pärl


www.nommesonumid.blogspot.com 21.02.2011

Autor: Oliver Orro, Tallinna kultuuriväärtuste ameti muinsuskaitsespetsialist

Pärnu mnt 492 asuv juugendvilla on kogu Tallinna puitarhitektuuri kontekstis pretsedenditult uhke muinasjutumaja. (Foto: Tauno Pääslane)

I maailmasõja eelõhtul hakati tsaarivõimude otsuse kohaselt Tallinna ja Tallinna ümbrusesse rajama võimsat kindlusehitiste süsteemi, mida nimetati Peeter Suure merekindluseks. Mitmeid merekindluse objekte on ka Nõmmel ja neid on ehk edaspidi võimalus lähemalt tutvustada. Kuid merekindlus on mõjutanud Nõmme arengut ka muul kombel. Nimelt soovisid paljud merekindluse rajamisega seoses Peterburist või mujalt Venemaalt Tallinna saabunud ametnikud, insenerid ja ohvitserid endale suvilakrunti saada. Nii planeeriti Pääsküla kanti uus suvitusasula, mida hakati kutsuma Peetri aedlinnaks. Seeläbi ongi tekkinud praeguse Pääsküla Kadaka puiestee äärde jääva osa suhteliselt regulaarne tänavatevõrk ja sellele alale iseloomulik suurte kinnistutega linnastruktuur. Ka Pääsküla raudteejaam loodi suurelt jaolt just tulevase aedlinna suvitajate jaoks.

Enamasti jõuti siin küll vaid krunte välja mõõta. Suur osa kavandatud suvilaid jäi I maailmasõja tõttu ehitamata ja hooned valmisid alles 1920.–30. aastatel, nüüd aga enamasti mitte enam suvemajadena, vaid juba aastaringseks elamiseks.

Mõned majad siiski rajati juba tsaariajal, nende hulgas ka algselt ohvitseride klubina ja Peetri aedlinna rajamist kureerinud ülevaataja elamuna kasutatud torniga juugendvilla, praeguse aadressiga Pärnu mnt 492. See, kogu Tallinna puitarhitektuuri kontekstis pretsedenditult uhke muinasjutumaja on teadaolevalt ehitatud 1913 Narva-Jõesuus ning Tallinna üle toodud 1915.

Erilist tähelepanu väärivad peened puitpitsdetailid ning tänavapoolsel viiluväljal end uljalt sirutavad stiliseeritud lohed või greifid.

Nõukogude ajal mitmeks väikeseks korteriks jagatud villa oli kaua väga hooletusse jäetud, viimasel ajal on elanikud aga Tallinna kultuuriväärtuste ameti abiga hakanud seda vähehaaval korrastama, esmase avariitööna on jupphaaval vahetatud keeruka kujuga katuse plekk-katet. Majas on mõnes korteris säilinud ka ilusaid interjööridetaile.

1 kommentti:

  1. Kui keegi teab midagi veel selle maja ajaloo kohta siis pange oma teadmised ja mälestused siia kommentaariumisse kirja.

    VastaaPoista