Haaslava Teataja
Taivo Kirm
Foto: Arnold Unt
3. juulil täitus 80 aastat Reola lahingu mälestussamba avamisest.
16.-17. jaanuaril 1919 toimus Reola väljadel üks Eesti Vabadussõja murdelahinguid. Eesti väed lõid ägedas lahingus Tartu vallutamist kavandanud punavägede rünnaku tagasi ja jätkasid pealetungi maa vabastamiseks.
Selleks, et jäädvustada toimunut ja mälestada langenuid, otsustati tosin aastat hiljem lahingupaika mälestusmärk paigaldada.
Eeltööd mälestussamba avamiseks algasid 1931. aastal. Sammas otsustati paigaldada Reola Röövlimäe jalamile, uue Tartu-Petseri raudtee ja Tartu-Võru maantee ristumiskohale.
Ehitustööde läbiviimise eest olid vastutavad Kaitseliidu Kambja malevkonna pealik leitnant Rudolf Riives ja pealiku abi Georg Ottas. Mälestusmärgi tööde juhataja ja ümbruse korrastaja oli malevkonna majanduspealik A. Kruuse.
Mälestussamba kavandi koostas kapten Aleksander Sobolev (tuli Vabadussõjas koos patareiga Punaarmeest Eesti vägede poole üle, hiljem teenis suurtükiväeohvitserina ja oli II maailmasõjas Eesti brigaadi suurtükiväedivisjoni ülem).
Kiviplokid annetas Reola Pika talu peremees ja kunstnikutöö tegi Tartu kiviraidur Johannes Kärner (tema tehtud on ka Võru tänaval Pauluse kalmistul olev Vabadussõja langenute mälestusmärk). Kuna sammas asus mäekünkal, ehitasid Vana Kuuste kaitseliitlased sinna juurde 15 astmelise trepi. Kohalikud elanikud ja kaitseliitlased tegid enamus töid ühistööna tasuta. Selle tõttu läks mälestussamba valmistamine, paigaldamine ja heakorratööd kokku maksma kõigest 145 krooni.
Mälestussamba avamine toimus 3. juulil 1932. Sellel päeval toimus Tartus IV üleriiklik Vabadusristi päev, kuhu tuli kokku enam kui pool tuhat vabadussõja veterani. Vabadusristi päeva raames avati pidulikult vabadussõja mälestusmärgid Tähtvere pargis ja Reolas.
Päevakava järgi oli „kell 11 Tähtvere samba avamine, selle järel võeti Ülenurmel einet ja 13.35 sõideti ühiselt rongiga Reola jaama. Kell 13.40 - 14.25 toimus Reola samba avamine ja kell 14.40 sõideti rongiga tagasi Tartusse."
Sammas kannab pealkirja" Kodanik - siin Reola väljadel murdsime vaenlase ülemvõimu 16. ja 17. jaanuaril 1919." Avamise puhul oli samba jalamile ja keskkohta tehtud kuuseokstest vöö, külaliste vastuvõtuks oli püstitud auvärav ja rivis seisis Kaitseliidu aukompanii.
„Ajaleht „Teataja" kirjutas: „Kaitseminister Kerem võttis Reolas kohaliku Kaitseliidu kompanii tervituse vastu ja siis roniti päikesest helendavale raudteeäärsele künkale. Mehised männid moodustasid lihtsa graniitsamba tagapõhja. Monumendi avamiseks võttis külaliste ja kohaliku rahva ees sõna Kaitseliidu Tartumaa maleva pealik major Peeter Asmus, märkides „Ainult selle inimese elu on elamisväärt, kes on valmis seda oma kodu eest andma."
Samba avas lühikese kõne järel minister August Kerem. Sammast õnnistasid Nõo koguduse õpetaja, vabadussõja veteran, pastor Aleksander Kruus ja Tartu Jüri koguduse preester, Tartumaa praost Konstantin Kokla.
Kindralmajor Jaan Soots rääkis Vabadusristi Vendade keskjuhatuse nimel - „Kui tulevad uued katsumisajad, siis sõdime seni, kuni meil veel põlvepikkune poisikene on olemas."
Tartu Maavalitsuse poolt võttis sõna esimees Otto Pärlin, öeldes: „Vaenlase vastu võideldes, pead sina võitma või langema."
Valla nimel pani mälestussambale pärja ja pidas kõne Vana Kuuste vallavanem Aadu Pastel, pärg pandi ka Kambja vallavanema poolt ja Ülenurme naiste poolt. „Püssidest ja suurtükkidest lasti vaheldumisi aupauke".
Kaitseminister võttis vastu kohaliku Kaitseliidu kompanii ja Kaitseliidu Kambja malevkonna paraadi. Lõpuks lauldi ühiselt „Eestimaa, mu isamaa". Sammas usaldati KL Kambja malevkonna hoolde."
Kaitseliidu Tartumaa Maleva pealik, major Peeter Asmus kirjutas ajalehes „Tartumaa Maleva Teataja": „Päikeseküllaline suvepäev oli rohkearvuliselt ümbruskonna elanikke kokku toonud, et kuulda ja värskendada mälestustegudest vabadusheitluses ja näha kangelasi, kes nende lahingute raskust on kandnud.
Kauni mälestusmärgi püstitamiseks on hoolt ja vaeva näinud ja majanduslikult selle teostamises kaasa aidanud Kambja malevkonna pealik leitnant Rudolf Riivesele ja pealiku abile Georg Ottasele avaldan suurimat tänu.
Ei saa mitte märkimata jätta Haaslava, Kodijärve, Krüüdneri ja Kambja kompaniide väga loidu osavõttu mälestusmärgi avamisest. Mälestusmärgi avamine on seotud meie rahva kangelasliku võitluse ajajärgu mälestuste värskendamisega ja selle meeleolu ja vaimu edasikandmiseks. Siin peab just meie malevlaste pere eesotsas sammuma ning au sees hoidma ja edasi kandma neid mälestusi tulevastele põlvedele."
Mingil teadmata põhjusel jäi mälestussamba ümbruse edasine korrashoidmine soiku.
Ajaleht „Postimees" kirjutas 15. mail 1934: „Reola lahinguvälja mälestusmärk vajab korraldavat kätt. Reola lahingu mälestuseks püstitatud mälestusmärk on jäänud nagu võõraslapseks. Eriti ümbruse mõttes. Tehtud traataed on osalt katki ja istutatud noore lilled ja puutaimed ähvardavad rohtuda. Palgatagu mälestussamba lähedusest mõni kohalik elanik platsi korrastajaks."
Nüüd võtsid mälestussamba ümbruse korrastamise oma hooleks kohalikud noorkotkad ja kodutütred ning edaspidi oli samba ümbrus korras. Tartu kodutütred ja gaidid korraldasid mitmel korral Reola mälestussamba juurde väljasõite.
1940. aastal Eesti riik okupeeriti ja uute võimumeeste üheks esmaseks ülesandeks oli Vabadussõjaga seotud mälestusmärkide hävitamine.
Reola mälestussammas lõhuti 6. augustil 1940. Õnneks jõudsid kohalikud elanikud samba pealmise osa metsa alla matta ja selle hävitamisest päästa.
Mälestussammas taastati 1988. aastal. Haaslava vallakodanik Karl Meinhard viis Eesti Muinsuskaitse Seltsi koosolekul kokku Kambja kooli direktori Madis Linnamäe ja peidetud samba asukohta teadva Harri Kolsari. Sealt hakkas asi edasi arenema. Kuuste kooli õpilased eesotsas direktor Jüri Sasiga kaevasid samba välja. Kuna see oli pikaaegsest maa sees viibimisest kannatada saanud, viidi sammas Tartusse restaureerimisele. Mälestussamba platsi taastamis- ja heakorratöödel osalesid talgukorras Kuuste ja Kambja kooli õpetajad ja õpilased ning muinsuskaitsjad.
Reola lahingu mälestussammas avati uuesti pidulikult 27. novembril 1988. Kohal oli paarsada inimest. Toimus Kambja, Kuuste, Ülenurme ja Tartu 16. Kutsekooli õpilaste tõrvikutega teatejooks Kambjast Reolasse. Kõnet pidasid Madis Linnamägi, Jüri Sasi, advokaat Heino Otsmaa, professor Sulev Vahtre jne. Mälestussamba õnnistas Tartumaa praost Harald Tammur. Üritusel esinesid Kuuste Naiskoor ja Haaslava Meeskoor.
Reola lahingu mälestussammas tunnistati 19. märtsil 1997 kultuuriministri määrusega kultuurimälestiseks ja on registreeritud Kultuurimälestiste Riiklikus registris.
Ei kommentteja:
Lähetä kommentti