Briti ja Saksa arheoloogide sõnul võisid nad leida inglise kuningasuguvõssa kuulunud kuninganna jäänused.
REKLAAM
Need jäänused on 500 aasta jooksul esimene selline leid, kirjutab The Telegraph.
Arheoloogide sõnul võib leitud metallsarkofaag ja skelett kuuluda kuninganna Eadgythile (Edith), kes suri 946. aastal.
Kuninganna maiseid jäänused paigutati viimati teise kohta 1510. aastal. Siis pandi Lõuna-Saksamaal Magdeburgi katedraali tema auks ka kenotaaf.
Magdeburgi katedraalis asuvate haudade uurimisprojekti käigus leiti kirst, milles olid 30 – 40-aastase naise jäänused.
Kuninganna Eadgyth suri 36-aastasena.
Bristoli ülikooli teadlased plaanivad teha teste, tegemaks kindlaks, kas need naisejäänused on vanim tõend inglise kuningliku suguvõsa kohta.
Teadlased võrdlevad luudes leiduvaid radioaktiivseid isotoope. Eriti huvitab teadlasi strontsiumi ladestumine.
«Teada on, et sakside kuninglik suguvõsa rändas palju ringi. Loodame, et Wessexist ja Merciast leitud luudes olevad isotoobid kattuvad leiu isotoopidega. Loodame tõestada, et see skelett kuulub Eadgythile,» lausus arheoloog Mark Horton.
Kuninganna Eadgyth oli esimese Inglise kuninga Athelsatani õde. Athelstan ühendas kümnendal sajandil sakside ja keltide väikeriigid üheks riigiks.
Eadgyth abiellus Püha Rooma riigi keisri Otto I 929. aastal.
Ta elas Saksimaal ja sünnitas vähemalt kaks last enne kui ta 946. aastal 36-aastasena suri.
Ta maeti Magdeburgis asuvasse Mauritiuse kloostrisse ning ta hauale pandi 16. sajandil monument. 1510. aastal toimetati ta jäänused Magdeburgi peakirikusse.
«Me ei ole veel täiesti kindlad, kas leitud jäänused kuuluvad Eadgythile või mitte. Keskajal viidi kuninglike suguvõsade liikmete maiseid jäänuseid tihti ühest kohast teise,» selgitas Saksi-Anhalti muuseumi uurija Harald Meller.
Kui uurijad suudavad tõestada, et leitud luudes sisalduv strontsium tekkis enne 15. eluaastat ning see kattub Inglismaalt leitud luude strontsiumikogusega, siis on tõenäoliselt tegemist kuninganna jäänustega.
Uurijate sõnul näitab Eadgythi jäänuste leidmine, et keskajal olid Euroopa riikide vahel tihedad sidemed. Inglismaa ja Saksamaa kuninglike perekondade vahelised abielud panid aluse tänapäevani eksisteerivatele Euroopa kuninglikele dünastiatele.
Toimetas Inna-Katrin Hein
Ei kommentteja:
Lähetä kommentti