Paides Tallinna 31 eramukompleksis on muinsuskaitsjate hinnangul omaette huviväärsus õuel ristpalkidest ehitatud pesuköök, mida omanik saab tänavu korrastama asuda.
Muinsuskaitseamet on kinnitanud maakondade kaitseobjektidele toetusraha jaotuse, mida on tänavu 570 000 krooni, Järvamaal on 258 muinsuskaitseobjekti.
REKLAAM
Muinsuskaitseameti Järvamaa vaneminspektor Tiit Schvede täpsustas, et 258 muinsusobjekti seas on 46 ajaloo- ja 212 arhitektuurimälestist, mis kuuluvad 84 omanikule.
Püsib parema aja lootus
Schvede võrdles summasid, millega riik on kahel eelmisel aastal toetanud kõigi muinsuskaitseobjektide ennistust ja millest maakonnad saavad raha võrdselt: 2008. aastal 19,5, 2009. aastal 12,1 ja 2010. aastal 9 miljonit krooni. «Kui võrrelda tänavust 570 000 krooni Järvamaa 258 objektiga, on suhe masendav,» tunnistas ta. «Ilus allamäge minek, aga loodan, et põhi on ehk juba käes.»
Rahataotlusi oli Schvedel vaagida 20 summas 3,35 miljonit krooni, neist valis ta välja kümme. «Mõni objekt langes välja inimlikel põhjustel, näiteks Kolu mõis vahetas omanikku, aga raha küsis eelmine omanik, Köisi tuuleveski omanik suri eelmise aasta lõpus,» selgitas ta. «Paide linnus ja Reopalu kalmistu hauatähised jäid välja, sest on aastaid järjepidevalt toetust saanud, vahepeal tuleb teisi ka turgutada, muidu kujuneb maakonna üldpilt nadi välja.»
Kõige rohkem, see on 100 000 krooni saab Järvamaa kutsehariduskeskus Särevere mõisa peahoonele projektdokumentatsiooni koostada ja interjööri ennistada. «Eks mõisa peahoone tule elama panna, niisama üleval pidada on kallis lõbu,» sõnas Schvede.
95 000 krooniga hakkab ennistustöid jätkama Paide ainsa kaitsealuse eramukompleksi Tallinna 31 omanik Karin Kool.
Läinud aastal sai elamu uue, punastest keraamilistest kividest katuse. «Omaette vaatamisväärsus, aga kõige õnnetumas seisus on õuel 19. sajandil ristpalkidest ehitatud pesuköök, mis tuleb panna uue vundamendi peale ja katus korda teha,» selgitas Schvede.
Raha jagus ka kahele mõisale: Karinu mõisa peahoonele 95 000 ja Kirna mõisa peahoonele 65 000 krooni. «Karinu mõis on küll müügis, aga omanik Tiia Meema pole teda hüljanud, eelmisel aastal lasi parki korrastada, tänavu on kõige tähtsam teha katus vettpidavaks, et hoone ei hävineks,» põhjendas Schvede.
Kirna mõisa puhul on Schvedel mure omanike Elgi Musta ja Niina Solonovitšiga, kes loodavad üksnes riigi abile ega käia välja omaosalust. «Kui ka tänavu nii läheb, jäävad edasised toetused ära,» kinnitas ta.
Vesiveski pääseb hävingust
Eelmisel aastal muinsuskaitse ümarlaua ja muinsuskaitse seltsi näitusele «Ultima memoria» pääses Paide Vallimäe lähedal Parkali 2 paiknev Simsoni vesiveski kui kõige kehvemas seisus muistis Eesti kesklinnades.
Tänavu on omanikul Simsoni Vara OÜ-l 45 000 krooni riigi tuge kinnistuga midagi ette võtta. «Paides üks vanemaid ehitisi, paekiviosa on Waxelbergi plaanil märgitud 1683,» selgitas Schvede. «Puitosa tuleb lammutada ja paekiviosa konservida.»
Simsoni Vara OÜ juhatuse esimees Jan Raudsepp tundis heameelt, et leiti võimalus toetada Paide ühe vanema ehitise korrastust. «See on tegelikult suur kinnistu, mille detailplaneeringu valmides hakkame kinnistuid müüma,» lausus ta. «Eks tulevane omanik vaatab, mida ta vesiveskiga seal teha tahab.»
TEAVE
Muinsuskaitseamet toetab ennistust Järvamaal:
Särevere mõisa peahoone projektdokumentatsioon ja interjööri ennistus – 100 000 kr
Paide Tallinna 31 elamukompleksi pesuköögi ennistus –
95 000 kr
Karinu mõisa peahoone katuse avarii-remonditööd – 90 000 kr.
Kirna mõisa peahoone ennistus – 65 000 kr.
Kurisoo mõisa tuuleveski avarii-remonditööd – 50 000 kr.
Simsoni vesiveski avarii-remonditööd – 45 000 kr.
Ambla pastoraadihoone ümbruse planeering – 40 000 kr.
Järva-Madise kirikaia piirdemüüri korrastus – 35 000 kr.
Järva-Peetri kirikaia piirdemüüri korrastus – 35 000 kr.
Ambla kalmistu kabeli avarii-remonditööd – 15 000 kr.
Kokku 570 000 kr.
Allikas: muinsuskaitseamet
Ei kommentteja:
Lähetä kommentti