perjantai 19. helmikuuta 2010

Roomas avastati Nero kuulus pöörlev söögisaal .


Itaalias tehti aastal 2009 mitmeid olulisi arheoloogilisi avastusi. Neist enim pälvis tähelepanu keiser Nero Kuldse Palee aare – pöörlev söögisaal.

Roomas Palatinuse künkal keiser Nerole kuulunud Kuldses Palees (Domus Aurea) avastasid arheoloogid tänavu tõelise aarde: ruumi, mida peetakse keisri kuulsaks pöörlevaks söögisaaliks. Ümmarguse kujuga ruumi läbimõõt on 16 meetrit.

Söögisaali, millega Nerole meeldis oma külalisi jalust rabada, kirjeldas antiikaja ajaloolane Suetonius kui tuba, kus taevakehade liikumise saatel vaheldusid öö ja päev. Arheoloogid ei oska veel täpselt seletada, kuidas ruum oli pöörlema pandud, kuid on teada, et selle lage toetas neljameetrise läbimõõduga sammas.

Ruumist leiti ka puust platvormi jäänused; platvorm hõljus arvatavasti veepinnal.


Imperaatorlik amfiteater

Kolm aastat kestnud väljakaevamiste järel tõid arheoloogid Rooma lähedal Fiumicinos päevavalgele III sajandist eKr pärineva amfiteatri. Selle luksuslik kujundus ja sammaskäigud viitavad võimalusele, et leitud on imperaatorite Hadrianuse ja Traianuse erateater, kus nad nautisid gladiaatorite võitlusi, taplusi metsloomadega ja lavastatud merelahinguid.

Ovaalne ehitis meenutab kujult Panteoni templit Roomas. Amfiteater asus imperaatorlikus paleekompleksis roomlaste loodud Portuse sadamakohas, mis praegu paikneb mererannast kolm kilomeetrit sisemaa poole. Portus oli Vana-Rooma ajastul üks peamisi sadamaid, mille kaudu varustati Roomat toiduainete, orjade, metsloomade ja ehitusmaterjalidega.

Väljakaevamistel leiti ka 90 meetri pikkune Tiberi jõega ühendatud laevatatav kanal, marmorsammastega kaunistatud aiad, suuri mahuteid, kallite materjalide abil kujundatud ruume ja hiiglasliku raidkuju pea, mis pidi arvatavasti kujutama Ulyssest.

Iidne sadam

Roomast põhja pool, Lazio ja Toscana maakonna piiril asuvast Maremma rahvuspargist Ombrone jõe suudme lähedalt kaevati välja IV sajandist eKr pärineva templi jäänused.

Kuna tempel asus mererannal, siis avastati väljakaevamistel ka senitundmatu sadam. Arvatakse, et sadam võis olla suure tähtsusega kogu Vahemere piirkonnale ning et sealtkaudu jõudsid Itaaliasse kaubad Põhja-Aafrikast.

Arvukate keraamikakildude ja mündileidude põhjal oletatakse, et sadamas käis eriti elav kaubitsemine alates II sajandist eKr kuni VI sajandini pKr. Väljakaevamist ootab teinegi tempel, mis on pühendatud jahijumalanna Dianale.

Ei kommentteja:

Lähetä kommentti