Arheoloogide sõnul näitas Briti saarte kuulsa megaliitehitise Stonehenge`i uus uurimine, et selle ümber võisid kunagi okastaimedest hekid olla.
REKLAAM
Umbes 3600 aastat tagasi rajatud kaksikhekk pidi varjama Stonehenge`is läbi viidud salajasi rituaale, kirjutab National Geographic.
Arheoloogid selgitasid, et Stonehenge`i ümber asuvat maapinda on muudetud nii, et sinna on saadud taimi istutada.
«Maapinna kuju ja kallak on selline, et peale heki seal muud olla ei saanud. Arvame, et see hekk oli omalaadne kaitsefilter, mis varjas Stonehenge`is toimuvat,» selgitas arheoloog David Field.
Fieldi sõnul on maapinnas säilinud augukohad, mida saab ainult eriaparatuuriga kindlaks teha.
«Taimede istutamiseks kaevatud kohti näed ainult siis, kui kasutada laserit,» lisas arheoloog.
Kuigi Briti saarte eelajalooliste aianduse kohta andmed puuduvad, on Stonehenge`is märke taimeistutamisest.
«Tundus, et tegemist oli keskmist kasvu taimedega, mis võimaldasid luua üsna korraliku ja sirge «tara». Kui vaadata hekki kaitse seisukohast, siis võidi istutada mingeid okastega põõsaid või samalaadseid madalamaid puid, lisas arheoloog.
Varem uuriti ainult Stonehenge`i kive, kuid maamärgid jäeti uuringust välja.
Arheoloogidemeeskond uuris 2009. aasta aprillis Stonehenge`i ümbruse maatikku. Kõrgeresolutsioonilise laseri abil avastati maapinnas inimsilmale nähtamatuid kõverusi ja auke.
Laseri abil avastati Stonehenge`i keskelt ka madalamad kohad, mis paljastusid matmispaikadeks.
Ekspertide arvates viidi megaliitehitises läbi sünni ja surmaga seotud rituaale.
Arheoloog Fieldi sõnul võisid kõige esimesed matmised Stonehenge`i alale toimuda 5000 aastata eKr.
Hiljem on pakutud, et paik oli ka omalaadne observatoorium.
Stonehenge on Lõuna-Inglismaal asuv maailma üks suurimaid megaliitehitisi. See rajati mitmes järgus 5000 – 1500 eKr. Rajatise elementide abil võidi määrata taevakehade suundi, loendada päevi ja teisi kalendriühikuid, ennustati kuuvarjutusi.
Toimetas Inna-Katrin Hein
Ei kommentteja:
Lähetä kommentti