" Võrumaa Teataja " 26.05.2007
Kaile Kabun
Foto: Dmitri Kotjuh
MUISTISED • Tamula ja Vagula järve ääres Roosisaarel toimetas nädala algul rühm akvalangidega arheolooge, et uurida, kui kaugele ulatub kiviaegse Tamula asulakoha kultuurikiht vees. Uut infot ja põrutavaid leide seekordne ekspeditsioon ei andnud, küll saadi taas kinnitust, et uurimismaterjali on siin ohtrasti.
„Põhjas on palju inim- ja loomaluid ning põlenud kive, aga need on kaetud ühtlaselt settega. Lihtsalt vaadeldes on keeruline kindlaks teha, mis on mis,” ütles muinsuskaitseameti nõunik Maili Roio, kelle töö ongi seotud veealuse kultuuripärandiga.
Mõned luutükid toodi näidisena ka üles. Need on turba sees seismisest mustaks tõmbunud: asulakoht on mitmel korral vee alla jäänud, järv on taandunud ja jälle tõusnud.
Inimesed on valinud Roosisaare elupaigaks eri aegadel, nii kiviajal, viikingiajal kui ka päris muinasaja lõpul. Nende eluasemed on olenevalt järve veetasemest asunud erinevates kohtades ning kõik nad on jätnud maastikule oma jälje. Roosisaarelt on leitud palju eri ajastutest pärit esemeid. Ühelt poolt tekitab see segadust, teisalt kasvatab uudishimu.
Tallinna ülikooli ajalooinstituudi arheoloog Mirja Ots, kes on Tamula asulakohti varemgi uurinud, tõi näite, et Roosisaare silla juures on järve põhjas vaiad: need võivad olla muistsed kalatõkked, toed, millele olid ehitatud elamud, või hoopis hiljaaegu, poolsada aastat tagasi, kalda kaitseks rajatud konstruktsiooni jäänused.
Seekord loodeti leida midagi, mis aidanuks nende vaiade otstarvet selgitada. „Nii õnnelikud me siiski ei ole,” lausus Mirja Ots.
Ekspeditsioonil uuriti Tamula põhja piki kaldajoont ning asulakoha juures pildistati vee all paiknevaid leide. Tööde tulemused aitavad määrata asulakoha ulatust vees ning selle kaitsevööndit. Kaitsevööndis planeeritavad tööd tuleb muinsuskaitseametiga kooskõlastada.
Arheolooge juhendas sukeldumisel instruktor Priit Pärgmaa, veel osales ekspeditsioonil Tartu ülikooli arheoloogiamagistrant Mari Lõhmus.
Peale Tamula läänekalda sukeldusid arheoloogid Roosisaare-poolselt kaldalt Vagula järve põhja uurima. Sealt on kalamehed kiviaegseid kalapüügiriistu välja tõmmanud. Arheoloogidel seekord nii hästi läinud: vesi on selles kohas sügav ja põhja on raske näha. Maili Roio lisas, et tegelikult on Lõuna-Eestis palju huvitavaid järvi, mida tasuks uurida ja kust võib mõndagi põnevat päevavalgele tulla.
Muu hulgas seadsid ekspeditsioonil osalejad kolmapäeva hommikul koos Võrumaa muinsuskaitseinspektori Martti Veldiga Kuninga talu maale püsti arheoloogiamälestist, Tamula II asulakohta, tähistava tulba.
Tulbale auku uuristades küll ühtki muistist mullast välja ei pudenenud, aga päev varem oli Mirja Ots sealtsamast mutimullahunnikutest peotäie leide saanud. Oma sõnade kinnituseks näitas ta töödeldud tulekivi ning viikingi- ja muinasaja lõpu aegseid keraamikakilde.
Tamula asulakoht
• Tamula järve läänekaldal Roosisaare poolsaarel on noorema kiviaja asulakoht. Asulast võetud proovid annavad radioaktiivse süsiniku meetodit kasutades selle vanuseks 3500—6000 aastat. Viimasel ajal on lisandunud uusi dateeringuid, mis asulat varasemaks lükkavad. Nende paikapidavust tuleb veel kontrollida.
• Peale mitmesuguste ehete, tarbe- ja sõjariistade on asulakohast leitud siinsetes paikades elutsenud loomade — ürgveise, sookilpkonna ja metskassi luid. 1938. aasta suvel otsis võrulane Ida Kepnik järve kukkunud sõrmust ning leidis ürgveise sarve ja teisi esemeid. Tartu Ülikooli arheoloogiakabineti juhataja arheoloog Richard Indreko leidis samast veel rohkesti loomaluid ja esemeid, mis viitasid kiviaja asulakohale.
• Asulakoha eripärasusi. Esineb silmapaistvalt palju väikeste kalade luid, mis viitab võrgupüügile. Merevaigust leide on leitud rohkem kui ühestki teisest Eesti asulakohast (kokku 191). Siit on saadud Eesti vanim peiteleid (seitse merevaigust ripatsit, kaunistatud puust pistoda, lihvitud luuteravik ja kümmekond hammasripatsit). Samal alal paikneb suur kalmistu, leitud on 25 luustikku. Samuti on saadud palju luuplaadikestest valmistatud uskumustega seotud ripatseid-skulptuure. Need on loomade, lindude ja inimeste kujukesed, viimased on eriti haruldased ja ainsad omalaadsed Eestis. Asula on rajatud turbapinnasele ja ühtlane kultuurikiht (30-40 cm) on täielikult turba sees (sellised tingimused on ülisoodsad merevaigust, luust ja sarvest leidude säilimiseks).
Ei kommentteja:
Lähetä kommentti