www.tartupostimees.ee 18.08.2010
reporter, Jüri Saar
Keskajal maetud nelja- kuni kuueaastase lapse luustik.
Foto: Kristel Külljastinen
Arheoloogid lõpetasid äsja tööd Krooksu pubi juures viie tänava ristis keskaegsel kalmistul, mis võis kuuluda Jakobi kiriku juurde. Kiriku asukoht on seni lahendamata mõistatus.
Kõnealune viie tee ristis asuv kalmistu ei tulnud antropoloog-arheoloog Martin Malve sõnutsi üllatusena, sest selle kohta on varaseim kirjalik teade aastast 1551.
Kalmistu kohta on 1957. aastal ülestähendusi teinud geodeet ja Tartu ajaloo huviline Uno Hermann, kui tänavale ehitati kanalisatsioonitorustikku. Hermanni teatel asunud matused 2,6 meetri sügavusel, müürid 2,3 meetri sügavusel.
Ta oli kirja pannud veel, et matused on korrapärased, esineb tihedalt matmist ja panuseid. Mingit dokumentatsiooni tollest ajast säilinud pole ega ka Hermanni nähtud panuseid – Hermann polnud arheoloog.
Võimud lasid lammutada
Sellest infost lähtuvalt käis tänavu suvel ses paigas seoses sademeveetorustiku ehitusega arheoloogiline järelevalve. Arheoloogidele oli põnev küsimus, kas õnnestub ehk ka kiriku olemasolu kinnitada.
Malve viitas, et paar aastat tagasi on kunstiajaloolane Kaur Alttoa avaldanud artikli, kus oletab, et kui oli kalmistu, ju oli ka kirik. Ning kui seal on Jakobi tänav, ehk siis Jakobi kirik.
Malve jätkas, et Alttoa tugines oma oletusel asjaolule, et kirik oli 15. sajandil liidetud sealsamas tegutsenud frantsisklaste kloostriga. Neid tavatsetud mujalgi Euroopas ehitada linnamüüridest väljapoole ja see viie tee ristmikuala on linnamüürist väljaspool kunagise Jakobi värava lähistel.
Kiriku lasid Rootsi võimud lammutada 1625. aastal, kui see oli hüljatud ja lagunenud.
Ainus, mida Malve ja temaga koos järelevalvet teinud arheoloog Raido Roog kinnitada saavad, on see, et kalmistu sel alal oli. See oli võrdlemisi suur ja kultuurkiht on selles kohas tohutult paks.
Roog ütles, et kaevamisega seekord kirikumüürideni ei küünitud, sest viimase poolsajandi jooksul on maapinda veel tubli meetri võrra tõstetud, samas on vee- ja gaasitorusid ning kaableid paigaldades veetud kraavide täiteks palju pudedat pinnast, mille tõttu on sügavate kaevandite tegemine ohtlik.
Martin Malve ütles, et satuti küll ühe uusaegse väikestest tellistest ehitatud müüri otsa, mis kindlasti pole selle kiriku osa, võib aga olla tugimüür takistamaks vallikraavi täis varisemist või ka mõne hoone jäänus.
Teaduslikku põnevust pakkus üks prooviauk, kust kaevati välja arvukalt luustikke.
«Tegime ühe prooviaugu, et näha, kas jõuame kirikumüürini, aga leidsime hoopis tohutul hulgal keskaegseid matuseid.
Ühe kuupmeetri kohta tuli paarikümne inimese luustikke ja me ei läinud veel loodusliku põhjanigi välja,» rääkis Malve.
Ta juhtis tähelepanu ühe mehe luustikule, kelle põlvede vahele oli asetatud nuga, pigem sobis see keskaegse maamatuse kui linnamatuse laadiga.
Tohutu paks kultuurkiht
Raido Roog lisas, et kaevand ei jõudnud põhjani, see tähendab loodusliku kihini. Mullapuuriga võtsid arheoloogid veel pinnaseproovi 70 sentimeetri jagu, ent seegi ei küündinud põhjani.
Malve nentis, et see võrdlemisi põgus uurimine andis tuleviku tarvis sõnumi, et sellest kohast oleks Tartu mineviku kohta leida päris palju huvitavat informatsiooni.
Ka Jakobi kiriku asukoha kohta, praegu on üksnes teooriad.
Teada on nüüd see, et Kroonuaia tänavat pidi kalmistu kaugele ei ulatu, küll aga Tähtvere tänavasse ja Jakobi mäe nõlvale Tähtvere suunas. Varasemast on teada, et ka Krooksu pubi eest on maapinnast tulnud välja luid.
Kunagise kalmistu kihi peal on uusaegsed täitekihid.
Malve ja Roog tõdesid, et põhjalikud kaevamised selles kohas võiksid olla põnevad, kuid need sulgeksid olulised tänavad tükiks ajaks, ette jääks palju torustikke ja kaableid.
Lihtsalt huvi või teaduse pärast sinna kaevama ei pääse, sest see häiriks palju linna elu ja oleks kulukas. Tulevasteks uuringuteks loob eeldused pigem järjekordne ehituslik vajadus.
Ei kommentteja:
Lähetä kommentti