Saaremaa saunikud

www.saartehaal.ee 18.05.2007

Kalle Kesküla

Saun on soome sugu rahvaste fenomen. Algselt saamikeelne saun oli veelinnu või looma lumme tehtud ööpesa ehk lumekoobas. Ennemuistsed soomeugrilased uuristasidki oma sauna künkanõlva õnarusse ja ehitasid sinna ka raudkividest kerise.

Karjalakeelne keris tähendab kuuma kivihunnikut. Selline, väikeste variatsioonidega, suitsusaun oli meie esivanemate elupaikades kasutusel aastatuhandeid.

Saaremaa hülgekütid ja kalastajad kasutasid paatide valmistamiseks ning eluasemete (kodade, saunade) soojustamiseks nahka. Saare saun kujunes siinse rahvakultuuri koostisosaks – saunas hoolitseti hinge- ja ihupuhtuse eest, viheldi ja pesti, raviti haigusi, tehti õlut, sünniti ja surdi jne.

Euroopas olid kombed teistsugused – keskajal peeti pesemist ebaoluliseks, paiguti isegi põlastusväärseks tegevuseks. Päikesekuningas Louis XIV lasi veel 17. sajandil ehitada kullasärase Versailles’ lossi, ent ilma käimlateta. Hiidlased on imestanud sauna puudumist Lasnamäel.

Ristisõjad tõid meile kultuurikonflikti, mis puudutas ka saunakombestikku. Usuline, keeleline ja kultuuriline vastasseis viikingitega kujunes teravaks, vallutajad panid Kuressaare põliselanikele külge sauniku (Badstüber) halvamaigulise hüüdnime.

Voldemar Miller leidis saunikute seose kadakasakstega (Katensassen). See on õige järeldus – saunikud ja kadakasaksad olid ühe ja sama rahvakihi kaks palet, mida aasiti mõlemalt poolt. Maarahva põlastava suhtumise neisse põhjustas linnakommete, -keele ja -kultuuri eelistamine eestimaisele. Baltisakslaste põlastava suhtumise aga põhjustas saunatamine kui paganlik komme ja maarahva kultuuri koostisosa.
1650. aastal oli Kuressaares 150 saunikuperet, krahv Magnus Gabriel De la Gardie käskis pooled neist maale asundada. Ülejäänud jagati 25-mehelisteks roodudeks, kust linna teenistusse valiti kalureid, lihunikke, kärumehi, öövahte jt.

Pärast 1652. aasta tulekahju läänistati linnale Tiirimetsa mõis ja 12 adramaad Lõmala külast, et lisasissetulekut teenida ning raekoja ehitamist alustada. Sedaviisi sattus linna ka Viskuse Paltser, kes sündis ilmselt 1660ndatel aastatel Tiirimetsa mõisas Paltsu talus. Uue linnamehe uus nimi tulenes ilmselt kalamajast (Fischhaus), mis võis olla tema elukoht linnas. Paltser töötas lootsina, 1699. aastal kirjutati linna kirikuraamatusse tema nimeks Pilot Paltzer Fischhausen.

Selle sauniku sugupuud ja kadakasaksaks kujunemist uuris Madis Nõmm. Paltseril ja Kadril oli 5 last, kellest kaks elasid täisealiseks, sh poeg Juhan (Johan Baltzersohn). Juhangi töötas lootsina, tema naine Liisu võttis nimeks Anna Elisabeth. Nende 1713. aastal sündinud poeg sai nimeks Jakob Johann, 1714. aastal sündis Jürgen Johann, kolmas poeg oli Adam Friedrich. Tütred Kata ja Krööt said uuteks nimedeks vastavalt Catharina ja Margarethe.

Aastail 1672–1742 elanud Viskuse Loorents oli ilmselt samuti Paltsu perepoeg. Tema naine suri katkuajal, aga Loorents abiellus 1719. aastal uuesti. Teine naine Viiu suri 1723. aastal, kolmas naine oli Jaagu Liisu. Esimese naisega oli Loorentsil kolm last, kokku aga vähemalt seitse last. Loorentsi poeg Jakob oli loots.

Rootsi aja lõpus loeti saunikute üldarvuks (ilmselt koos pereliikmetega) juba 400. Põhjasõda ja katk kahandasid selle arvu siiski 60-ni. 1731. aastal kanti Nolgimõisa vakuraamatusse 27 sauniku nimed, järgmistes vakuraamatutes see arv vähenes:


1731. aasta
vakuraamatu järgi:
Viskuse Juhan, loots
Viskuse Loorents
Viskuse Tõnni lesk
Lõõra Tõnn
Nõmme Villem
Vene Mihkel
Ruhnu Oolup
Laasi Adrian
Nina Clement
Köster Juhan
Kahe Aadam
Kahema Kert
Parila Hindrek
Ronnimusse Jaak
Ronnimusse Jürgen
Laigu Aadam
Kangru Laas
Rühe Jürgen
Rühe Haimart
Rehe Jürgen
Urva Palts
Dreyeri Hans
Rätsepa Hans
Jaagu Andrus
Tubra Hans
Pihi Hans
Kiisa Rein

1756. aasta
vakuraamatu järgi:
Lootsi Priidu (Piloti Frido)
Viskuse Loorentsi Jakob,
loots
Viskuse Loorentsi Jakob,
loots
Viskuse Jakob, loots
Lõõra Tõnni Juhan, loots
Nõmme Villem
Vene Mihkel
Ruhnu Oolupi Jüri
Laasi Adrian
Nina Clement
Köster Juhan
Kahe Aadam
Kahema Kert
Parila Hindrek
Ronnimusse Jaak
Ronnimusse Jürgen
Laigu Aadam
Kangru Laas
Rühe Jürgen
Rühe Haimart
Rehe Jürgen
Urva Palts
Dreyeri Hans
Rätsepa Hans

Ka katku surnud saunikute nimed on 1731. a vakuraamatus olemas. Nolgimõisa 1782. a hingeloendis seda rahvakihti enam ei mainita. 1785. a kehtestatud Vene linnaseadus andis kodanikuõiguse juba kõigile kinnistuomanikele, Kuressaares oli ühtäkki 1379 kodanikku. Kodanikeks said nii saunikud (Badstüber) kui hütielanikud (Katensassen), nende hüüdnimi aga säilis ja tähistas Eesti soost kodanikke.

Samal 1785. aastal joonistati korralik linnaplaan koos kinnistuomanike nimekirjaga, sealt pärinevad esimesed kirjalikud teated ka tänavanimedest ja saunikute asumitest. Hinter Gasse (Tagatänav, praegu Suur-Põllu) oli saunikute põline elupaik. Saunikute üht vanimat asuala ümbritses Krumme Gässchen (Kõver tänavake). Ka Badstüber Gässchen (Saunikute põiktänav Campenhauseni-aegsest tänavate ristimise nimekirjast) tuleks ilmselt kuhugi sinnakanti paigutada.

Sõrve turult sadamasse viis Haafen Gasse (Sadama tänav). Sadama tänavalt alguse saanud nüüdse Suur-Sadama tänava teine jupp läks edasi praeguse Väike-Põllu tänavana ja ulatus nüüdse haigla alal asunud Nolgimõisa põldudeni. See tänav aga hargnes kaheks, praeguse Suur-Sadama tänava järgmine osa praegusest Väike-Põllu tänavast Veski tänavani sai nimeks Strand Gasse (Ranna tänav).

Tänavate konfiguratsioon on säilinud, aga esimeste tänavanimede taastamine on keerulisem. 1785. a linnaplaanil on Haafen Gasse ja Strand Gasse olemas, nagu ka Hinter Gasse. Praeguse Väike-Põllu tänava originaalnime aga plaanil pole. Sinna sobiks Acker Gasse, mida jälle Campenhauseni tänavate ristimise nimekirjas pole, aga muudes tolleaegsetes allikates (näiteks Pantzer, G. v. Die deutsche Einwohnerschaft der Stadt Arensburg auf Oesel im Jahre 1785/86.) on.

Ülalpool oli juttu “kodutust” Saunikute põiktänavast, selliseid kõrvaltänavaid leidus paraku veel: Neu (Uus), Stein (Kivi), Quer (Põik). Nende hulgast võiks originaalnime otsida Sepa, Humala, Rootsi, Lutsu ja Kesktänavale, võib-olla ka Uuele tänavale.