www.parnupostimees.ee 15.08.2010
Olaf Esna, bibliofiil
Sotsiaaldemokraadist hiilgava kõnemehe Oskar Gustavsoni võit riigivolikogu valimistel viis vastasleeri mõttele korraldada valimispettus, mis hiilgavalt läbi kukkus.
Foto: Olaf Esna erakogu
Riikliku propagandatalituse abijuhataja Olev-Mart Piirsalu valimis-pättusest ilmselt teadlik ei olnud, sest tema karjäär jätkus endistviisi.
Foto: Olaf Esna erakogu
24.-25. veebruaril 1938 toimusid Eesti Vabariigi riigivolikogu valimised, millel ei osalenud erakonnad, sest need olid juba mitu aastat varem keelustatud.
Valitsusringkonnad kartsid sotsialistide pääsemist riigivolikokku ja juba aasta algul instrueeriti vastavalt propagandatalituse abijuhataja, poliitilise osakonna juhataja Olev-Märt Piirsalu ning tema nõunike kabinettides kõikidest linnadest ja maakondadest kohale kutsutud Isamaaliidu osakondade sekretäre.
Kümme käsku ajakirjandusele
Vaikiva ajastu iseloomustuseks siinkohal tsitaat Andres Roolahe raamatust “Nii see oli …” (Tln 1990). Roolaht väidab, et 1938. aasta jaanuaris oli ta siseminister Kaarel Eenpalu korraldusel jaganud kõikide ajalehtede ja ajakirjade tegevtoimetajatele järgmised kümme käsku.
1. Valimiseelsel perioodil peavad ajalehed üksteisesse suhtuma sõbralikult. 2. Ei tohi avaldada seda, et peale Rahvarinde esineb valimistel veel teisi rindeid, voole, grupeeringuid ja opositsioonilisi üksikisikuid. 3. Rahvarinnet ei tohi tembeldada riigi rahaga tegutsevaks ametlikuks organisatsiooniks. 4. Ükskõik millist laadi kirjutistes, sõnumites ja kuulutustes ei tohi avaldada poolehoidu opositsiooni kandidaatidele. 5. Rangelt on keelatud kirjutised opositsiooniliste kandidaatide valimisplatvormidest. 6. Pooldavalt võib ja tuleb kirjutada ainult Rahvarinde kandidaatidest. 7. Välismaa olusid, eriti autoritaarsete riikide olusid, ei tohi kirjeldada nii, et see kirjeldus sarnaneks Eestis valitsevate oludega. 8. Igasugune ajalehtedevaheline poleemika on keelatud. 9. Kõik eelöeldu on kehtiv ka karikatuuride, joonistuste, kuulutuste ja teistest ajalehtedest võetud materjalide kohta. 10. Perioodilisi väljaandeid, kes eelpool toodud direktiivide vastu eksivad, karistatakse rahatrahvi või vajadusel väljaande ilmumise jäädava lõpetamisega.
Appi, sots parlamendis!
Eesti oli jagatud 80 valimisringkonnaks ja neis kandideeris riigivolikogusse kokku 210 isikut, seega alla kolme kandidaadi valimisringkonna kohta. Oli kaheksa ringkonda, kus kandideeris vaid üks inimene, ja need loeti valimisseaduse kohaselt otsekohe valituks.
Rahvarinde kandidaadid võistlesid ainult 72 valimisringkonnas ja seal langes nende saagiks 47 kohta, väljaspool Rahvarinnet esitatud kandidaadid said 25 kohta. Kokku päris Rahvarinne riigivolikogus 55 kohta (47+8=55).
Valimisringkonnas nr 38 Pärnumaal Abjas ristasid piigid neli meest. Pärast valimisi avati urnid ja hääled jagunesid järgmiselt: sotsiaaldemokraadist hiilgav kõnemees Oskar Gustavson – 2833 ja oma kodukandis kandideerinud riikliku propagandatalituse abijuhataja Olev-Mart Piirsalu – 2709. Statistideks jäid August-Voldemar Schwarz – 1013 ja Holger Karist – 148 häält.
Nüüd oli kuri karjas: sotsiaaldemokraat pääses parlamenti!
Valimissedelite võltsimine
Hääletamissedelid toimetati Pärnusse, kus Pärnumaa ringkondade komitee nentis oma 26. veebruaril koostatud protokollis: “Abja valla 1. (vallamaja) jaoskonna hääletussedelite lugemisel selgus, et Oskar Gustavsoni nimega antud sedelid ei ole kõik ühtlase trükiga, 173 hääletussedelit ilmselt ei sarnane valimiste peakomitee saadetud proovidele.
Nimelt pealkiri “38. valimisjaoskonna hääletussedel” on 72 millimeetrit pikk, saadetud proovil aga 65. Sõna “kandidaat” algus on äärekriipsust eemal 33 millimeetrit, proovil 19.
Sõnal “Gustavson” on esimene “s” madalamal trükitud. Sõna “Oskar” järel on punkt, proovil aga koma.
Vanuse “48 a.” vahel puudub proovil olev sidekriips ja selle järel on ainult punkt, kuna proovil on punkt ja koma. Sõnal “Tallinn” on täht “i” madalamal.”
Need erinevused avastas ringkondade komitees O.-M. Piirsalu volinik, Isamaaliidu Pärnumaa sekretär ja ajalehe Uues Eesti Pärnu Uudised vastutav toimetaja Mihkel Mõtus ning luges erinevaid hääletussedeleid kokku 173.
Riigivolikogu valimiste seaduse § 42 järgi ei tohtinud valimistel tarvitada “eraviisi valmistatud sedeleid”. Selle paragrahvi alusel tunnistati 173 Gustavsoni poolt antud valimissedelit kehtetuks ja nii jäi tema tulemuseks 2660 ning riigivolikokku läks 2709 häälega Piirsalu. Otsekohe informeeriti sellest asjaosalisi ja valimiste keskkomisjoni.
Gustavson teatas sedamaid, et ei tema ega ta kandidatuuri esitaja poolt mingisuguseid erisedeleid trükitud ei ole. Riigikogu valimiste ajaloos oli tõepoolest kord selline lugu juhtunud ja siis tühistati Rahvaerakonnal Virumaal 2000 häält.
Gustavson oli varem olnud riigikogu nelja koosseisu liige, kogenud poliitik ja saabus kohe Pärnusse asja uurima.
Selgus, et Abja 1. jaoskonna komisjon oli tunnistanud kõik Gustavsonile antud ja ümbrikusse paigutatud sedelid kehtivaks ning ükski jaoskonnakomisjoni liikmetest ei märganud erinevaid hääletamissedeleid.
Gustavsoni avalduse põhjal saadeti Pärnus tekkinud segadust klaarima valimiste peakomitee sekretär A. Mägi ja kohtunikust liige V. Kuusik. Sasipundar harutati kiiresti lahti.
Vahelejäämine ja karistus
Uurimiskomisjon kuulas üle Pärnumaa valimisringkondade komitee liikmed, Pärnu maavalitsuse ametnikud, teenistujad, trükikoja juhataja V. Laasoni, trükitöölised jt.
Selgus, et valimismaterjalid saabusid Pärnu maavalitsusse, kus oli Pärnumaa valimisringkondade komitee asukoht, 26. veebruaril. Sama päeva hommikul laskis Mihkel Mõtus Oma trükikojas laduda ja trükkida paki O. Gustavsoni nimelisi võltssedeleid, mis ta vahetas maavalitsuse ruumes õigete valimissedelite vastu.
7. märtsil arreteeriti saadud materjalide põhjal Isamaaliidu Pärnumaa sekretär Mihkel Mõtus, kes võttis süüteo omaks ja tunnistas, et oli lasknud trükkida võltssedelid ja koos Penuja vallasekretäri Kaarel Kulliga asetanud samal 26. veebruaril valimismaterjalide hulka ning õiged sedelid hävitanud.
8. märtsil toimetati trellide taha Kull. Valimiste peakomitee tunnistas 9. märtsil 38. valimisringkonnas valituks ikkagi Oskar Gus-tavsoni.
Pikalt nende meeste süütegude uurimisega ei venitatud ja juba sama aasta 14. juunil astusid nüüd juba endine lehetoimetaja ja Isamaaliidu Pärnumaa komitee sekretär Mihkel Mõtus, Penuja vallasekretär Kaarel Kull ning Oma trükikoja endine juhataja Voldemar Laason Viljandi ringkonnakohtu ette, mille väljasõiduistung toimus Pärnus.
Kohtus selgus, et Mõtus tahtnud H. Krischi templitööstusest tellida kahte Karksi valla valimisjaoskonna templit, kuid Krisch keeldunud isegi siis, kui tavakohase nelja krooni asemel pakuti 50 krooni tükist.
Paremini läks Mõtusel Oma trükikojas, sest selle juhataja ja ühtlasi Endla teatri näitleja V. Laason ei tahtnud oma jutu jär- gi pahandada head klienti, kes varem oli palju tellinud, ja lubas mingid sedelid trükkida võtta.
Mõtus tõi kiiresti käsikirja ja Laason laskis valimissedelid väikesel käsipressil trükkida pikemalt juurdlemata, milleks on pärast valimisi vaja sedeleid juurde valmistada.
Laason vabandas end sellega, et trükikojas oli palju tööd ja teatris suur koormus seoses peanäitejuhi välismaal viibimisega.
Kohus mõistis süüpingis pisaraid valanud ja oma tegu kahetsenud Mõtuse kaheks aastaks ja tema abilise Kulli poolteiseks aastaks vangi. Laason mõisteti imelikul kombel õigeks.
Konstantin Pätsile esitatud armuandmispalved jäid tagajärjetuks ja Mõtus suri Tallinna keskvanglas karistuse kandmise ajal. Laason vallandati Oma trükikojast.
Tõenäoliselt Olev-Märt Piirsalu ise selle valimissedelite afääri taga ei olnud ja see juhtum tema karjääri ei kõigutanud.
Ilmselt oli tegemist looga, mille kohta ütleb Vene vanasõna järgmist: hakkab loll jumalat paluma – lööb pea lõhki.
Noor ja alles väheste kogemustega ametnik üritas osutada teenet kõrgele ülemusele, kui alahindas Gustavsoni ja sattus ise elu hammasrataste vahele.
Valimisvõltsimise telgitaguseid kajastas ajaleht Vaba Maa, rikkudes eelpool toodud kümmet käsku.
Nüüd rakendati direktiivi punkti 10 ja 4. märtsil 1938 suleti väljaanne jäädavalt. Tellijad hakkasid saama sama kontserni muid ajalehti: Maa Hääl, Esmaspäev, Rahvaleht. Vaba Maa Pärnu väljaanne pidas vastu 16. aprillini ja siis lõpetas samuti.
Personaalia
Oskar Gustavson sündis 14.02.1889 Kogula vallas Saaremaal. Ta õppis Koksi külakoolis, Valjala kihelkonnakoolis, Kaarma õpetajate seminaris ja sooritas kihelkonnakooliõpetaja kutseeksami Kuressaare gümnaasiumi juures. Oli õpetaja Lauka koolis Hiiumaal 1907-1912, Selistes Massu koolis 1912-1920; riigikogu I, II, III ja IV koosseisu liige. 1930. aastast Eesti Sotsialistliku Töölispartei sekretär.
Ajakirjandusele tegi Gustavson kaastööd 1906. aastast Mos Kiito varjunime all. 1922-1923 toimetas Eesti Iseseisva Sotsialistliku Tööliste Partei häälekandja Tööliste Võitlus viit numbrit, 1936-1940 oli kvaliteetajakirja Nädal Pildis toimetaja.
1944 oli Eestit okupeerivate suurriikide vahetusel moodustatud Otto Tiefi valitsuses kirjas riigikontrolörina ja seepärast NKVD poolt eriti tagaotsitav. Arreteeriti 1944.
1945. aastal hüppas Pagari tänaval NKVD maja kolmanda korruse aknast õue ja suri haiglas mõne tunni pärast. Matmiskoht teadmata.
Olev-Mart Piirsalu (Alfred Gross) sündis 13.11.1904 Penuja vallas Pärnumaal talupidaja pojana. Lõpetas Viljandi poeglaste gümnaasiumi, õppis Tartu ülikoolis põllumajandust, lõpetas ühistegevuse instituudi Tartus.
Piirsalu oli Harjumaa ja üle-eestilise põllumeeste esituse sekretär, seejärel Isamaaliidu Harjumaa ja Tallinna komitee sekretär, Isamaaliidu peasekretäri abi, riikliku propagandatalituse poliitilise osakonna sekretär, hiljem osakonnajuhataja. Oli tegev Kaitseliidus. Endise sportlasena oli võimlejate liidu aseesimees, jalgpalli- ja kergejõustikukohtunik jne. Ei represseeritud ja pääses läände.
Voldemar (Vladimir) Laason sündis Pärnus 12.04.1895 tisleri pojana. Pärast alghariduse omandamist töötas Pärnus H. Laakmanni trükikojas 1905-1915. Alustas harrastusnäitlejana Pärnu seltside näitetruppides.
Oli 1915 näitleja ja lavastaja Viljandi Ugalas. Osales Esimeses maailmasõjas 1915-1917. 1918-1944 oli näitleja ja lavastaja Endlas. Samaaegselt teenis trükikunsti muusat Pärnu trükikodades ja tõusis 1936 Oma trükikoja juhatajaks.
1944 põgenes Rootsi, kus Norrköpingis juhatas sealsete eestlaste näiteringi. Suri Norrköpingis 10.08.1979.
Ei kommentteja:
Lähetä kommentti