www.saartehaal.ee 28.08.2010
PS! Kliki artikli pealkirjal, et vaadata videoklippi!
Raul Vinni
AJALUGU: Kindlasti ei ole leitud luustikud ja esemed veel kõik, mida maapõu Salme koolimaja kõrval varjab. Hetkel puhastatakse üksteise kohal paiknevad luustikud järkjärgult välja ja liigutakse siis edasi kas laeva vööri või ahtri poole. Osa laeva pardakontuurist koos neetidega eilseks juba paistis. Foto: Raul Vinni
Salme arheoloogilistel kaevamistel avanev vaatepilt näitab, et oma puhkepaiga on kahes laevas 1300 aastat tagasi leidnud üle 20 sõdalasest meresõitja, neist 16 tänavu suvel avastatud laevas. Nii mõnelgi neist on lahingus pea puruks löödud või annab toimunud taplusest tunnistust luusse tunginud nooleots.
“Laeva kasutati nagu kirstu või sarkofaagi,” ütles eile Saarte Häälele arheoloogiadoktor Jüri Peets, viidates laeva põhjal korrapärastes ridades kolmes kihis lebavale 16 skeletile. Nende vahel leidub mängunuppe ja päikest kujutavate (tsentraalpunktiga sõõr) tahumärkidega täringuid. Mõnel mehel on puusale toetumas kilbi keskel asunud kupal ja mõõgad.
“Mõõkade lugemine on juba segamini läinud,” lausus Peets, vihjates leiu rikkalikkusele.
Kilpe (kilbikuplaid – toim) on Salmelt leitud kuus, üldse on Eestist taolisi samasse perioodi kuuluvaid esemeid seni leitud kaheksa. Välja on tulnud ka üks kilbi käepide, vähemalt kuue kammi fragmendid, mõned pandlad ja hulgaliselt nooleotsi.
Hästi dateeritav
Jüri Peetsi sõnul on Salme teine laev ülihuvitav leid, mille teeb veelgi väärtuslikumaks see, et tegu on väga täpselt dateeritavate esemetega. “Aastad 700 kuni 750,” märkis Peets, lisades, et 100-protsendilise kindlusega võib öelda, et “sündmus” toimus 700. ja 800. aasta vahel pKr.
Võrdluseks lisas ta, et Eestis sel ajal suurt midagi ei toimunud, erilisi leide ei ole avastatud ning seetõttu on ka teadmised sellest perioodist napid.
Peetsi sõnul avardab Salme leid üldpilti selles suhtes kindlasti, et otsesuhete kohta skandinaavlastega on nüüd kindlad tõendid olemas.
Viikingiteks Peets leitud mehi siiski ei nimetaks. “Kasutame terminit “meresõitjad”,” sõnas ta, lisades, et suured ja tugevad Skandinaavia päritolu mehed olid nemadki.
Jüri Peets on kindel, et mingi madina tagajärjel need mehed koos laevaga kaldale siia toodi. Tema kinnitusel on selline leid ainulaadne kogu Euroopas, kuna varem ei ole ühtki selle perioodi n-ö lahingumatust, kus oleks olnud nii palju langenud sõdalasi, avastatud. On leitud tavalisi matuseid, kus haua peal on kääpad. Salmel neid ei olnud ning ka surnud inimeste arv oli Peetsi sõnul väga suur, kahe leitud laeva peale teeb see juba praegu 20.
Selles, et tegemist ei ole tavapärase matusega, vaid lahingujärgselt laevadesse maetud meestega, on Peets täiesti kindel. Tema teooria on kinnitust saanud ka kaevamisi külastanud Turu ülikooli arheoloogia- ja geoloogiaprofessori arvamusest, kes, uurinud laevu ümbritsevaid setteid, jõudsid samale järeldusele, et tegemist ei ole mitte inimeste poolt maetud, vaid meresetetesse mattunud laevadega.
Õnnelik õnnetus
Peets märkis, et olgugi et umbes laevajäänuste keskosast on kunagi varem läbi kaevatud kolm kaablikraavi, on nende vahele jäänud luustikud koos haruldaste muinasesemetega imekombel säilinud peaaegu vigastamata kujul. “Õnnelik õnnetus,” muigas ta ja lisas, et vaadates korrapäraselt reastatud luustikke, võib ette kujutada, mis oleks saanud siis, kui mõni metalliotsijaga isehakanud “arheoloog” oleks selle koha avastanud ja kogu selle tõesti suurepärase leiu oma lollusest ja kasuahnusest lihtsalt segi keeranud.
“Siis ei oleks meieni jõudnud midagi muud kui hunnik roostetanud rauast esemeid, ilma mingisuguse konteksita omavahel ja ümbrusega. Suurepärane leiukompleks oleks lihtsalt hävinud,” nentis Peets.
Ei kommentteja:
Lähetä kommentti