Taaniaegsed Kuressaare kodanikud

www.saartehaal.ee 03.08.2007 " Oma Saar "

Foto: Kuningas Christian IV, wikipedia

Autor: Kalle Kesküla

8. mail 1563. aastal käisid hertsog Magnuse residentsis Kuramaal Piltenes Kuressaarele linnaõigusi nõutamas Jakob Kohl, Wolther Rothendorf ja Gert von Demter. Need mehed tulid Saaremaale ilmselt Narvast, mida Liivi sõda kõige enam räsis. Seda arvamust toetab Kalev Jaago, kelle andmetel ka sama sajandi lõpupoole Haapsallu asunud kirikutegelane Johan Kohl oli Narvast.

Kuressaarele nn Riia õiguse andnud hertsog Magnus suri 1583. aastal, 1597. aastal käis Saaremaal noor Taani kuningas Christian IV. Siis elas Kuressaares juba poolsada kodanikuperekonda.
1625. aastal Kuressaares asutatud nn Ojamaa kaubakompanii osanike hulgas olid kaks linnapead – Cordt Schaushausen ja Christoffer Prediger –, linnafoogt (kogukonna vanem) Ewold Matzen, kaupmehed Jacob ja Friedrich Kohl, kondiiter Asmundi Christoffer; Johann Zoige, Jürgen Ahrens, Tonnies Botticher, Andreas Redicken, Timan Keiter, Mattias Moller, Jürgen Örtken, Johann Winschenck, Jürgen Kühne, Lorenz Kühne, Hans Wilcken, Philip Tile, Arendt Stegman, Jürgen Wulff ja Peter Frantz. Nad olid ühtlasi Kuressaare kodanikud.

Taaniaegsed linnakodanikud olid ka:
Johannes Bucholts, Johann Bachardus
kohtusekretär ja raehärra Tiedeman Keuter
Jürgen Örttken Clawes Ottchers
Zaharias Balke Steffen Allmuhtt
Anders Lorentz Hans Gross

Hans Knop Peter Kummenick, kingsepp
Peter Frantz, rätsep Pawell Kleinschmidt
Arendt Bischoff, kullassepp Hans Schoeningk, kingsepp
Michell v. Gahten, kingsepp Hinrich Bockener, rätsep
Hinrich Loheman, mündrik Andreas Krueger, sepp
Marten Leinweber Adam Roop, sepp
Baltzer Dischler Hans Bade, rätsep
Joachim Heuter Andreas Petersen, kipper
Jeremias Reindell, sadulsepp Werner Lohman, kullassepp
Dietrich Teile, rätsep Philip Kleinschmidt
Andreas Becker Peter Schmidt
Andreas Böddecker Jürgen Thomas, rätsep
Hans Becker, kingsepp Wentzel Ketner, värval
Henning Wandtmacher Matthias Böddeker
Oluf Schneider Hans Heeler, rätsep
Andreas Kupferschmidt Jürgen Pausewang, rätsep
Otto v. Kledenn, kübarategija Caspar Schuster
Hans Elingk, sepp Marten Lütcheswager, rätsep
Dirich Kessbeer, rätsep Jacob Knop, õllepruul
Peter Schwolck, köösner Jürgen Snidewint
Hans Brese, pagar Daniel Köster
Gerdt Damcke

Käsitööliste hulka kuulusid veel Juchen Timm sen, Jochim Timm jun, Michael Witzel, Magnus Brümmer, Andreas Zwickstetter, Theofilus Mistet, Bartel Krimp, Andreas Wendt, Bartel Brose, Antonius Rudolf, Fromholt Lange ja Hans Horsting.
Taani aja lõpus oli Kuressaares 83 kodanikuperekonda. Brömsebro rahulepinguga läks Saaremaa 1645. aastal Rootsile. Samal aastal hakkasid linnakodanikeks 28 palgasõdurit linnuse kaitsemeeskonnast. Seega algas Rootsi aeg 111 kodanikuga:


Raad:

Hans Zöge, linnapea (Bürgermeister)
Jacob Kohl, linnapea (Bürgermeister)
Jürgen Arens, kogukonna vanem (Älter)
Christoph Blunck, kohtufoogt (Gerichtsvogt)
Matthias Müller
Andreas Redeker
Michael Cron
Barfort Burmeister

Kaupmehed jt kodanikud:

Curth Schaueshusen Joachimus Stubbaeus
Boy Janson, sadamakapten Christoph Loth
Jochim Schultz Jürgen Schindewindt
Bartel Backhausen Jürgen Arens, õpilane
Wilhelm Arens Hanns Cron
Bartholomeus Wulffsdorff Hanns Vriedt
Heinrich Burmeister Claus Henrichson
Johann Keuther Jürgen Wiebling
Peter Franz Jürgen Wippermann
Jost Duve Joh. Jürgen Weymer
Andreas Lorenz Hanns von Brunschweig
Heinrich von Ahlen Arendt Stegmann
Claus Ottgers Philipp Titell
Lorentz Kühn Friedtrich Bottsack
Jürgen Maue Heinrich Böckener
Martinus Siedenfaden Gabriel Böhsack
Ericus Grunenhagen, apteeker* Jochim Balck
Salomon Bauch Jürgen Böddiger
Werner Böddiger Claus Wilcken
Claus Tiel Christian Michelson
Diettrich Loth Matthias Arens

* kivitahvel Turu t. apteegi seinal on kahjuks ebatäpne, asetades apteegi asutamise 1680. aastasse; ka oli taaniaegne apteek mitte Turu, vaid Tolli tänavas.

Kaupmehed jt kodanikud:

Christoph Bauer Bartel Kriuer
Peter Kumnick Peter Schwulck
Dauid Gräue Christopher Wiedtbusch
Johann Schopp Hanns Horsting
Berendt Garleben Claus Richter
Melchior Schweger Jochim Lintzing
Hanns Wildhagen Jochim Danck
Claus Zimmermann Hanns Schincker
Hanns Dauw Frantz Engels
Jacob Holst Peter Schönmann
Andreas Stössell Wentzell Bagell
Claus Rosenau Hanns Wolck
Adam Rop Caspar Massky
Daniel Hoffmann Albrecht Spalthoff

Käsitöölised:

Balthasar Rassky, vanem Wilhelm Ruscha, habemeajaja
Jacob Fleischmann Werner Lohmann
Andreas Heinrichs Diettrich Tiel
Caspar Viett Jürgen Pausewang
Theophilus Mistete Jürgen Melitz
Paul Vriedt Anthoni Mante
Caspar Jehn Anthoni Rudolff
Berendt thor Schur Hans Beck
Jürgen Böckler Andreas Berendt
Matthias Blüttke Bartt Danck
Jürgen Thomas Jeremias Rintel
Heinrich Tesche Curth Bruns
Balthasar Robisch Hanns Reinhardt
Jacob Beningh Magnus Stein
Caspar Massky Ambrosius Bass
Heinrich Jürgens Jürgen Gleisberg

Ajaloodoktor Juhan Kreemi kommentaar:

Võimalik, et palgasõdurite hulgas oli ka saarlasi (ka kohalike sakslaste seast). Linnuseisanda vahetuse korral paigale jäämine võiks tähendada kohalike sidemete tugevust. Samas pole aga kindlalt teada, kas need kohalikud sidemed on seotud päritoluga või hoopis millegi muuga (meestel võisid olla teenistuse ajal siginenud perekonnad, mingid äriasjad jne). Võimalik on ka see, et Taani siirdumise asemel pakkus uus isand kindlat teenistust.
Kui nimesid vaadata, siis need kuigipalju ei reeda. Ristinimed on saksapäraselt kirja pandud, aga need on enamikus levinud kristlikud nimed, mida sel ajal ka eestlased pruukisid. Liignimedest paistab mõni olevat paar mitte-saksapärast (Massky, Kriuer). Kumnick võiks tähendada kümnikku, Bauer viitaks justkui talupoeglikule päritolule, Zimmermann puusepaametile.

Allikad: Helk, V. Bürgerlisten von Arensburg (Ösel) aus dem Jahre 1627. Ostdeutsche Familienkunde, Heft 2/1988.
Helk, V. Bürgerlisten von Arensburg (Ösel) 1645–1675. Ostdeutsche Familienkunde, Heft 1/1984.