Kuressaare peatänavad ja väljakud

www.saartehaal.ee " Oma Saar " 14.08.2007 ja 08.11.2007

Saaremaal Nasval elav tuntud ajaloo-uurija KALLE KESKÜLA jätkab sarja, mis pühendatud Kuressaare linna kujunemisele. Seekord on vaatluse all linna tänavad ja väljakud.

Alljärgnev lugu aitab paljuski selgusele jõuda, kuidas on meie linnas tekkinud üks või teine, sageli isegi väga veidralt kõlav kohanimi. Et kõigest paremini aru saada, tuleks lugeda ka sama autori varem Oma Saares ilmunud artikleid: „Sõrve turg“ (5. jaan), „Linna sünd“ (9. veebr), „Kuressaare sadam“ (3. märts), „Mõis“ (30. märts), „Saunikud“ (18. mai) ja „Taaniaegsed Kuressaare kodanikud“(3. aug).

Tolli tänav ( fotol ) – linna ajaloo vundament

Schulzenhofs Gasse (nüüd Suur-Põllu tänava algus + Vahtra tänava algus) oli Sõrve turu ja mõisa vaheline tee enne linna sündi. Tõlkides saab sellest Külavanema Mõisa tänava, mis kohanime tausta paremini avab. Sinna suubusid Hinter Gasse (Tagatänav, nüüd Suur-Põllu) ja Krumme Gässchen (Kõver tänav), siin sündis linna esimene kolmnurkne väljak – see oli Kuressaare esimene peatänav.

Sadama tänav (Haafen Gasse, nüüd Suur-Sadama algus + Väike-Sadama tänav) viis Sõrve turult sadamasse, selle kõrvale tekkis teise tänavana Ranna tänav (Strand Gasse). Sõrve turu ja piiskopilinnuse vanim ühendustee sai 1785. a nimeks Licent Gasse (Tolli tänav) seal asunud sadamakontori ja tollihoone järgi.

Kui keegi oskaks kirjutada Tolli tänava ajaloo, oleks see kogu linna ajaloo vundament – selle tänava ääres oli esimene turg, kirik surnuaiaga, kõrts, tuulik, apteek, park (nn Maagi aed) jms. Taaniaegsed peatänavad olid Tolli, Pikk ja Komandandi; Rootsi ajal lisandusid sellesse loetellu Lossi ja Kubermangu. Teised tänavad tekkisid peatänavate kõrvale ja kulgesid nendega rööbiti.

Tolli tänava kõrvale tekkis teise tänavana praeguse Pika tänava lõunapoolne osa. See, madalal aluspõhjal asuv kitsuke tänav on Pika tänava põhjapoolsest, Põduste jõe kallast pidi kulgenud osast oluliselt noorem. Õigupoolest neil sama nime kandma pandud tänava kahel osal ühist ajaloolist tausta polegi.

Teisisõnu, linna vanim liiklussoon kulges mööda praegust Tolli tänavat ja Pika tänava põhjaosa ning ühendas linna vanimaid väljakuid: puudeplatsi, Sõrve turgu ja piiskoplikku sadamat.

Seda liiklussoont, mis viis linna ajaloolistele tagamaadele ja jätkus Kaarma, Kihelkonna ja Sõrve suunas kulgevate teedega, võib järgmiseks peatänavaks pidada (Kaarma värav Suuresilla juures ja sealt alguse saanud vesine tee piki Põduste kallast oli veeteele abiteeks, maanteeks see ei kujunenud).

Tänavate hargnemiskoht

Puudeplatsile viis Tolli tänava põhjapoolne ots. Puudeplatsilt lähtunud kodarjad tänavad ja nende äärde kerkinud majad tähistasid küla ümbersündi ja linna uusi asualasid. Põhja poole ehk linna tagamaadele Põduste jõe kallast pidi kulgev pikk tänav sai nimeks Lange Strasse.

Kalaranda ehk Venekülla viis praegune Töökoja tänav, platsi teisest äärest algas praegune Humala tänav, mis viis põllu- ja aiamaadele.

Uude linnasüdamesse läks Kauf Gasse (Kauba tänav). Vanasti kuulusid sellesse loetellu veel Commendanten Gasse (Komandandi tänav) ja Garnisons Gasse (Garnisoni tänav) – puudeplatsilt lähtusid kaheksa linnatänavat.
Vanast linnasüdamest Püha-Suuremõisa südamesse praeguse bussijaama alal viis Komandandi tänav.

See algas nüüdse Kesktänavana, ületas Kauba ja Kohtu tänava (nendevaheline läbikäik on reliktina säilinud) ning moodustas terviku toonase Püha maanteega ehk praeguse Pihtla teega, mis veel Taani ajal ainus Ida-Saaremaale viiv tee oli. Teise tänavana Komandandi tänava kõrvale tekkis Garnisoni tänav.

Uus linnasüda

Kuressaare peatänavate kõrvale tekkinud teised tänavad ja nende äärde rajatud kinnistud tähistasid samuti linna uusi asualasid. Linna arengu uus paradigma aga seondub kindlasti uue linnasüdamega. Vana linnasüdant uuega ühendanud tänavad moodustasid tähtsa tänavategrupi ja ühinesid kodarjalt praeguse Vabadussõja ausamba juures. Kauf Gasse (Kauba tänav) ühendas puudeplatsi uue linnasüdame esimese turuga.

Sõrve turult tuli sinnasamasse Schenck Gasse (Lasteaia tänav), mis sai nime linna esimese kõrtsi järgi. Kolmas oli Markt Gasse (praegune Põiktänav), mis ühendades piiskopi sadamaplatsi kahe järjestikuse turuplatsiga. Need olid linna vanimad äritänavad.

Piiskoplik sadamaplats oli praeguse kuurhoone kohal. Sealt läksid kodarjad tänavad linnusesse, vallikraavi süvendamise tagajärjel abajasse tekkinud kunstlikule neemele, piiskoplikule sadamakaile praeguse Veski tänava ja Rüütli spaa vahel, vanasse sadamasse (nüüd Veski tänav), vanasse linnasüdamesse (nii Tolli tänav kui ka Pika tänava lõunapoolne ots) ning uude linnasüdamesse (Markt Gasse, nüüd Põiktänav). Markt Gasse kannab nüüd Põiktänava tagasihoidlikku nime. Vanasti oli selle tänava tähtsus oluliselt suurem, sest siitkaudu kulges esimene ühendus linnuse väravast uude linnasüdamesse ja sealt edasi endistesse orduvaldustesse ehk linna uutele tagamaadele.

Linnakujunduse uus kompositsioon

Rootsi ajal püüdis krahv Magnus Gabriel De la Gardie linnust ja linna ühtsesse kompositsioonilisse vormi valada. Arhitekt Nicodemus Tessini 1652. aastal koostatud plaan nägi ette täisnurkselt lõikuvaid tänavaid ja kindlusvööndit ümber linna. Noolsirge pidi tulema ka peatänav, ühendamaks linnust raekojaga. Raekoja ette rajati uus turg (nüüd Keskväljak), vaekoda, kadettide kool, Püha Laurentiuse kirik. Linnuse vallikraavidest võetud pinnast kasutati uue peatänava täiteks ja Orissaare maan-tee alguse väljaehitamiseks.

Schloss Strasse (Lossi tänava) aluspõhi sai paika vallikraavist võetud pinnasetäite abil, linnuse uuest väravast viis Kirderaveliinile rippsild. Kasutusele jäi ka vana tee, mis lähtus Põhjabastioni alt vanast linnuseväravast ja viis uude linnasüdamesse. Lossi tänava põhi aga läks käiku uute kinnistute rajamiseks. Tekkis nn Lingi nurk, mis peatänava planeerijate sirge joone ära muutis.

Selle linnakujundusliku ebakõla põhjustasid vanale heale Rootsi ajale järgnenud Põhjasõda, katk ja katkujärgse linna viletsus (1711. aastal elas Kuressaares ainult 11 kodaniku- ja 60 saunikuperet). 1730-ndatel linnapeaks valitud ja aadlistatud Friedrich von Ling võttis end arvele saksa koguduses.

Tema tütar Frederica Jacobina laulatati raehärra poja, kaupmees Gustav Adolph Dellingshauseniga. See pere ehitas raekoja kõrvale uhke aadlimaja, kus nüüd maavalitsus asub, Lingi krunt Lossi–Allee tänava nurgal jäi selle kaupmeeste-meremeeste perekonna valdusse aga veel paariks sajandiks.

Uus ärkamine

Lossi tänav nagu kogu Kuressaare linn ärkas tardumusest Campenhauseni ajal. Dellingshauseni koja ja õigeusu kiriku kõrvale kerkisid Lööne koda, Meedla koda, Haeska koda ja Kargi koda koos tõllakuuriga – Rootsi ajal paberile pandud peatänav kujunes kahekorruseliste majadega klassitsistlikuks esindustänavaks alles pooleteise sajandi pärast.

Lossi tänaval oli kaks paralleeltänavat, ühel pool vanem ja teisel pool uuem. Markt Gasse (Turu tänav, nüüd Põiktänav + Lasteaia kirdepoolne ots) lähtus Pikalt tänavalt ja viis ühelt turult teisele. Lossi tänava kõrvale tekkinud Schmale Gasse (Kitsas tänav) kannab sama nime, mis Campenhauseni ajal pandi. Selle ja praeguse Kitzbergi tänava nurgale ehitati 1787. aastal Põlluvahi maja, et (hilisema Põllu alevi kohal asunud) Püha-Suuremõisa põldudel paremini silm peal hoida.

Uus turg (nüüd Keskväljak) seati sisse raekoja ja vaekoja vahel. Gouvernements Strasse (Kubermangu tänav) algas turuplatsilt ja ühines Komandandi ning Garnisoni tänavaga enne Riia väravat. Campenhauseni ajal rajatud Riia väravat tunti hiljem Ruubi ragatkina (ärimees Grube järgi). Sellest väravast algas Landstrasse nach dem grossen Sund und Pernau (eesti keeles kutsuti Orissaare maanteeks).

Kubermangu tänavast sai Tallinna tänav

Nagu Lossi tänaval olid ka Kubermangu tänaval läänepoolsed paralleeltänavad varem olemas. Ja nagu Lossi tänavalgi tekkis ka Kubermangu tänava kõrvale uus tänav just ida poole. Selle nimeks pandigi Uus tänav. Pärast Eesti iseseisvumist 20. sajandil nimetati Kubermangu tänav ümber Tallinna tänavaks – Saaremaad hakati siis Riia asemel Tallinnast juhtima.

Saksa keel aitab mõista Campenhauseni-aegse toponüümika nüansse. Mõni tänav oli Gasse, mõni Gässchen, aga mõni hoopiski Strasse. Au seda viimast liiginime kanda oli Pikal, Lossi, Kohtu ja Kubermangu tänaval – siit selgubki, miks neid tänavaid Campenhauseni ajal sillutama hakati. Liiginimi Gässchen tähistas põiktänavat, tänavakest – ka selliseid oli Kuressaares pool tosinat. Sellest edaspidi.

Campenhauseni ajal pandud tänavanimed koos praeguste samakõrgusjoontega on oluline ajalooallikas, eriti vana linnasüdame uurimiseks. Kohustuse panna tänavatele nimed sätestas 1875. aastal Katariina Suure valitsemise ajal vastu võetud vene linnaseadus, nimed ise said saksakeelsed.

Praegusele Suur-Põllu tänavale pandi nimeks Hinter Gasse (Tagatänav), see oli saunikute põline elupaik. Saunatamine kui maarahva kultuuri koostisosa põhjustas baltisakslaste põlastava suhtumise põliselanikesse, sauniku (Badstüber) nimi saatis neid aastasadu. Saunikute üht vanemat asuala ümbritses Krumme Gässchen (Kõver tänav). Ka Badstüber Gässchen’it (Saunikute põik Campenhauseni-aegsest tänavanimede loetelust) tuleks just sealtkandist otsida.

Mere taganemine tõi maad juurde

Sõrve turult sadamasse viis Haafen Gasse (Sadama tänav, nüüd Suur-Sadama algus + Väike-Sadama tänav). Esimene hülgeküttide-viikingite-kaubareisijate sadamakoht oli turu juures. Sadama tänav kujunes välja mere taganemise ja sadamakoha kaugenemise tagajärjel (Saaremaa kerkib paar millimeetrit aastas).

Tänava ääres oli tuuleveskeid, tänava pikenduseks olnud sadamakaile aga ehitati Rootsi ajal kivist rannaait.

1870-ndatel aastatel tegi kaupmees Schmidt aidast auruveski, mis XXI sajandil kohandati teatriks. Veski tänav sai nime XIX sajandi lõpus, ent selle kohanime märke võib leida tunduvalt varasemast ajast.

Sadama tänavalt lähtunud nüüdse Suur-Sadama tänava teine jupp hargnes kaheks, kandes endas ehedat ajalugu – meresõidu, kalanduse ja põllunduse tähtsust juba enne linna sündi. Hargnemiskohalt otse kulgev Acker Gasse (Põllu tänav, nüüd Väike-Põllu) oli vanasti pikem, ulatudes Nolgimõisa põldudeni nüüdse haigla alal. Selle tänava pikendusest on säilinud läbikäik Suur-Põllu ja Aia tänava vahel.

Tori küla sünd

Praeguse Suur-Sadama tänava järgmine osa sai nimeks Strand Gasse (Ranna tänav). Campenhauseni ajal ehitati sellele avar pikendus koos Rannaväravaga (Haafen Pforte). Rannavärav tähistas abaja läänekaldale rajatud uut sadamaala, kuhu tekkis ka Tori küla.

Nolgimõisa hoovist alanud Schulzenhofs Gasse sai pärast Sõrve turu ületamist nimeks Schenck Gasse (Kõrtsmiku tänav) – turu kirdeservas oli kõrts juba Taani ajal. Eesti keeles nii Kõrtsi, Pruuli kui ka Lasteaia nime kandnud tänav ühendas toona kaht turgu – uue linnasüdame poole tekkinud turg asus Markt Gasse ja Lange Strasse hargnemiskohal.

Markt Gasse ühines Schenck Gassega nüüdse Linnahotelli juures ja viis ülalmainitud turult edasi järgmisele. Too järgmine turg tekkis nüüdse maavalitsuse hoone kohale ja selle ette kolmnurksele väljakule, kus praegu seisab Vabadussõja ausammas – see oli uue linnasüdame esimene turuplats. Nimetatud turguderivi kujutab hästi Paul von Esseni poolt 1681. aastal tehtud linnaplaan.

Piiskopilinnuse naabrus

Piiskopilinnuse naabruses paikneva linnajao ajaloo paremaks mõistmiseks on vaja ajas tagasi minna ja silme ette manada linnuse algusaastad. Esimene ühendus Kure saarega kulges abaja toonasel kaldal ehk praeguse Tolli tänava joonel – mujal lainetas siis veel meri.

Linnuse esimene värav oli Kure saare põhjatipus linnuse sadamakoha ees, samasse rajati ka maismaaühendus. Linnuseväravast algaski linna vanim liiklussoon, mis kulges mööda praegust Tolli tänavat ning Pika tänava põhjaosa linna tolleaegsetele tagamaadele.

Praeguse Pika tänava lõunapoolne osa lähtus samuti linnuseväravast ja hargnes peagi kaheks, sünnitades ülalmainitud Markt Gasse. Markt Gasse oli uue linnasüdame ja linnuse vaheliseks ühendusteeks paar sajandit – Lossi tänava väljaehitamiseni Campenhauseni ajal.

Pikk tänav lõppes Kohtu tänaval, seda ristmikku tunti hiljem Slupi nurgana (sinna 1890ndatel maja ostnud ja juustutööstuse rajanud šveitslase Albert Schlupi järgi). Pika tänava jätk teisel pool Kohtu tänavat sai nimeks Carmelsche Gasse (Kaarma tänav).

See tänavajupp lõppes Kaarma väravas (Carmel Thor), mis tähistas ilmselt veetee algust Kaarmale (nagu ka Rootsi ajal ehitatud Tallinna värav Pärnus, mis tähistas veetee algust Uus-Pärnust Vana-Pärnusse, kust sai maanteed mööda Lihulasse ja sealt omakorda Tallinnasse).

Surmamõistetute viimane tee

Kuressaare pikim tänav sai nimeks Gerichts Strasse (Kohtu tänav). See algas uuelt turuplatsilt ja lõppes Sõrve väravas (Sworfsche Thor) ehk Suuresillast veidi linna pool. Kohtupidamist või kohtumaja pole Kohtu tänavas kunagi olnud, selle kohanime taust on hoopis teine – sealtkaudu toimetati linnast välja hukkamisplatsile (Richtplatz) surmamõistetuid.

Neid protsessioone (süüaluse konvoi, kella helistamine hukkamise ajal) jäidki tähistama Kohtu ja Kellamäe kohanimi. Raekohtu leebemaid otsuseid viidi ellu raekoja taga, kuhu viis Pranger Gässchen (Pranger – kaak, häbipost). Kohtu tänav hakkas välja tõrjuma Tolli + Pika tänava ajaloolist põhifunktsiooni, viies linna tagamaadele uuest linnasüdamest.

Pika tänava lõpuosa jõepoolne paralleeltänavake sai sealse hoolekandeasutuse järgi nimeks Hospithal Gässchen (Vaestekoja tänav, nüüd Kalda, vahepeal Martin Körberi ja Kolhoosi tänav). See oli Pikalt tänavalt üle Põduste jõe luha Suuresillale viiv otsetee, mis võis kuivemal ajal jalavaeva säästa, aga hobuvankri mudasse kinni jätta; praegu on see umbtänav, aga 1681. aasta linnaplaanil kulgeb tee Suuresillale just sealtkaudu.

Vaestekoja ja Pika tänava hargnemiskohal kolmnurksel väljakul oli teine, väiksem puudeplats. Vaestekoja tänaval asunud seegi nurgalt aga läks Pikale tänavale veel üks tänavajupp – Armengässchen (Vaeste tänav, nüüd seda enam pole). Seegi kvartal kui äärelinna vanim vajaks jäädvustamist.

Raua, Uue ja Kiriku tänava teke

Tänavajuppe oli kesklinnaski. Lossi ja Kitsa tänava vaheline Kurtze Gässchen on maakeeli Lühike tänavake, mis sai Raua tänavaks kaupmees Bergmanni ostetud Lööne kojas (nüüd politseimaja) avatud rauakaupluse järgi.

Raekoja taha viiv Pranger Gässchen läks üle Kitsa tänava ja lõppes Uuel tänaval (Neu Gässchen). Pranger Gässchen hakkas tegelikult arenema Kitsa tänava otsast, mis raekoja juurde suubus. Uue tänava kirdepoolne ots nimetati Karja tänavaks sinna ehitatud mõisakoja järgi – ka Karja tänav sai alguse Kubermangu tänavale suubunud tänavaotsast.

Samamoodi sai alguse Kiriku tänav – Toomtänava otsast, mis suubus Kubermangu tänavale kiriku eest. Uhket nime Duhm Gasse (Toomtänav, nüüd Kiriku) kandma pandud tänav viis kirikust Kauba tänavale. Kiriku eest Komandandi ning Garnisoni tänavale viiv tänav koos Toomtänava otsaga sai aga nimeks Kirchen Gasse (Kiriku tänav). Jutt käib praeguse Torni tänava algusest, mille nime äramuutmine 1930. aastal üsna kaheldava väärtusega on.

Muutuvad nimed

Uue linnasüdame suurelt turuplatsilt (praeguselt Keskväljakult) üle Kauba tänava Pikale tänavale viiv tänav on samuti nimemuutuse üle elanud – pastoraadi maja järgi Priester Gasse (Preestri) nime kandnud tänavast sai 1909. aastal Turu tänav. Muutuse ajendas praeguse Koerapargi kohal asunud Heinaturg, paisates segi ülalkirjeldatud Markt Gasse väärika koha linna ajaloos.

Samalt Preestri tänavalt alanud ja Pikale tänavale teiselt poolt praegust Koeraparki suubunud Lehm Gasse (Savi tänav) säilitas oma nime kauem, see kohanimi meenutas vana savivõtukohta (Lehm Pfitze) Koerapargi kohal. Jääb lisada, et Lehm Gasse oli ka Viru tänava nimi Tallinnas.

Pikalt tänavalt Tolli tänavale viiv lühike Schmester Gässchen (Tiigi tänav) sai nime savivõtukohale tekkinud tiigi järgi ja viis sealt linna lätete juurde Kõvera tänavaga ümbritsetud kvartalis.

Ülalpool oli juttu Saunikute põiktänavast (Badstüber Gässchen), mida linnakaardil pole, aga Campenhauseni-aegses nimekirjas on. Sellised nimekirja-tänavad olid ka Stein (Kivi) ja Quer (Põik) – nende hulgast võiks originaalnime otsida näiteks Sepa, Humala, Rootsi, Lutsu või Kesk tänavale.
Kolme liiki tänavaid ja kahte liiki väravaid

Tänavanimesid oli kolme liiki: Strasse, Gasse ja Gässchen, eesti keeles peatänav, tänav ja põiktänav (kõrvaltänav, tänavake). Väravaid oli kahte liiki: Thor ja Pforte, ka need on siinkohal pandud just toonase tähtsuse järjekorda. Thor tähistas Riia, Kaarma ja Sõrve väravat, liiginimi Pforte märkis pääsu ranna, sadama ja kalameeste alale:

- Strand Pforte asus toonase Ranna tänava (praeguse Suur-Sadama) uue osa keskel, umbes praeguse Töö tänava joonel;

- Haafen Pforte asus Looderaveliini joonel ehk praegusest John Bulli pubist veidi abaja pool;

- Fischer Pforte asus Uue tänava lõunapoolses otsas, praeguse Allee ja Uue tänava ristmiku lähistel.

Väravaid sätiti ka uutele linnamaadele. Loode värav tähistas põlise Loode tee algust üsna Suuresilla otsast toonase Loode talu, nüüdse golfiväljaku maadelt. Väike-Parila lõunatipus oli aga Silma värav, mis avanes põlisesse kalaranda Campenhauseni poolt linnaga liidetud Loodemaa serval ehk linnamaa tolleaegsel läänepiiril.