www.horisont.ee 2/2010
Vello Mäss
Ühel 2009. aasta hilissügise päeval helistati merevalvekeskusest meremuuseumi ja tunti huvi Rootsi uurimislaeva Triad tegevuse vastu Hiiumaa lähivetes. Mereseireradar oli juba kolm päev jälginud nimetatud laeva toimetamisi Eesti majandustsoonis ja merevalvekeskus saanud arupärimisele kaheldava väärtusega vastuseid. Algul teatati, et laev otsib kadumaläinud päästeparve, hiljem oli juttu muudest põhjustest ning lõpuks tunnistasid rootslased, et otsivad uppunud laeva.
Väljasaadetud piirivalvelennuk silmaski merel allveeaparaatidega töötavat „rootslast", kes häirituna oma eksperimendid lõpetas ning Eesti vetest täiskäigul lahkus. Vahejuhtumi muutis eriti pikantseks asjaolu, et uurimislaev oli enne seda pikalt seotud Nord Streami gaasitorustiku trassi uuringutega ja et Eesti majandustsooni tuldi tööle luba küsimata.
Ebaseadusliku uuringu edu
Meremuuseumis taibati kohe, millega tegemist. Aega viitmata saadeti arupärimine teisele poole maakera Austraaliasse, kust mõne tunni möödudes tuli vastus - allveeuuringutele spetsialiseerunud Rootsi firma Marin Mätteknik AB uurimislaev Triad otsib Läänemerel Esimese maailmasõja ajal kaduma läinud Briti allveelaeva pardanumbriga E 18.
Aastail 1914-1918 viibis Läänemerel Briti allveelaevade flotill - kokku viis E-klassi ja kolm C-klassi submariini. Lahingutegevuses sakslaste vastu kaotati neist kaks: 1916. aasta juunikuu esimestel päevadel jäi lahinguretkelt naasev E 18 teadmata kadunuks Läänemere põhjaosas, 1917. aasta 21. oktoobril sõitis aga C 32 Vaiste lahe suul, Kastna küla all randa kinni ja selle õhkisid britid ise (vt Horisont 4/2009).
Austraalias elav lennukiinsener Darren Brown, kelle vanavanaisa teenis E 18 pardal signalistina, on pühendanud oma elust aastaid, et uurida Briti allveelaevade sõjateed Läänemerel ja välja selgitada E 18 saatust. Visa töö arhiivides ja Gosporti allveelaevade muuseumis Inglismaal ning head kontaktid Saksa uurijatega lubasid austraallasel teha põhjendatud järeldusi teadmata kadunuks jäänud allveelaeva huku asjaolude ja koha suhtes.
2009. aasta suvel veetis Darren Brown terve kuu Läänemere ääres. Suurema osa ajast elas ta Eestis, sõites rendiautoga läbi kõik Briti allveelaevadega seotud kohad Hiiumaal, Saaremaal ja Liivi lahe ääres. Lühemaid retki tegi ta Soome ja Rootsigi, nägemaks oma silmaga kitsast ja madalaveelist Öresundi väina, kustkaudu inglased eluga meeletult riskides Läänemerele tulid. Rootsis puutus austraallane kokku ka uurimislaeva Triad laevnikega, kellega kängurumaa mees usalduslikult oma teadmisi jagas.
Oktoobrikuu algul, kui gaasitrassi uuringud lõppesid, alustasidki rootslased tuntud allveeuurija Carl Douglase eestvedamisel E 18 otsinguid, kasutades selleks Darren Brownilt saadud infot. Mitmeid päevi tööd 26 meetri pikkuse laeva pardal, kus lisaks neljale meeskonnaliikmele rühm hüdrograafe sonari abil merepõhja uuris, viis sihile. Ebaseaduslikult Eesti merealal viibivad rootslased suutsid Esimese maailmasõja aegsete miinitõkete trasse uurides avastada senitundmatu allveelaevavraki, mille sonari kujutises ja allveeroboti vahendusel saadud piltidelt Darren Brown eksimatult E 18 vraki ära tundis.
Purustatud allveelaev
Leitud allveelaev näib lebavat kaljusel põhjal, sest pole vähimalgi määral mutta vajunud. Sirgel kiilul lebava aluse parem parras on täiesti terve, raskelt purustatud on aga vasak parras submariini keskosas. Meremiini plahvatus on purustanud allveelaeva survekorpuse, üles murdnud tekiosa kereplaadid ja muserdanud komandosilda ümbritsenud kerge korpuse. Tekilt on kadunud suurtükk. Ilmselt lendas see plahvatuses oma kohalt minema. Laeva tagaosas torkab silma täisnurkselt mahamurdunud raadiomast, andes ühemõttelist infot laeva huku asjaolude kohta. Sõidu ajal ülestõstetud raadiomast viitab laeva kulgemisele veepealses asendis, mil raadiotelegrafist jälgis eetrist kostvaid signaale. Just sellises asendis liikusid allveelaevad diiselmootorite jõul öisel ajal, laadides akupatareisid ja võites suuremat kiirust arendades kallist aega. Pealveesõidul viibis laeva kõrges komandotornis vahiohvitser koos mitme signalistiga, kes ümbritsevat mereala teraselt silmas pidasid.
Soodsa ilma puhul oli komandotorni luuk ikka lahti, et ventileerida laeva siseruume. Pärani avatud luuk jäi silma ka vraki juurde lastud allveerobotile. Ilmselgelt sattuski veepealses asendis sõitnud allveelaev Saksa miinitõkkele F. Rängalt purustatud vasak parras annab tunnistust meremiini plahvatusest allveelaeva kõige haavatavamas kohas - juhtimiskeskuse kohal komandosilla all. Vägev plahvatus rebis laeva külje pikalt lõhki ja paiskas sillal vahti pidanud mehed merre. Mõnekümne sekundiga läks allveelaev koos meeskonnaga põhja.
Leitud laeva koordinaate rootslased ei avalikusta, põhjendades nende varjamist firmasaladusega ja vajadusega kaitsta hukkunud allveelaeva rüüstajate eest. Viimane põhjendus on teatud mõttes argumenteeritud.
Peibutavad merehauad
Kaks päeva pärast allveelaeva leidu kajastanud pressiteadet helistasid meremuuseumi juba Läti vrakisukeldujad ja teatasid tungivast soovist minna E 18 vrakile. Samasugust tahtmist on väljendanud ka eestlastest tuukrid. Kummaline, kuidas üks merehaud peibutab inimesi kaheldava väärtusega tegevusele, ühtesid tungima luba küsimata teise riigi merealale, teisi midagi mõtlemata sukelduma teadaoleva riikliku kuuluvusega sõjalaevale, mille pardal puhkavale meeskonnale tänini elavad omaksed rahu ja lugupidamist sooviksid. Loodetud rahu hukkunuile ja respekti merehauale ei malda harrastussukeldujad aga pakkuda.
Sama kehtib ka näiteks 1998. aastal Aasiat ja Euroopat lahutava Marmara mere põhjast leitud Esimese maailmasõja päevil hukkunud Austraalia E klassi allveelaeva AE 2 vraki kohta. Suures sügavuses lebavat laeva uuriti põhjalikult. Algselt oli plaanis see üles tõsta, ent sooladega küllastunud metalli säilitamine kuival maal näis esile kutsuvat ületamatuid takistusi. Lõpuks otsustatigi jätta allveelaev mälestusmärgina oma hukukohale 72 meetri sügavusele mere põhja. Laeva kangelaslikule tungimisele läbi totaalselt mineeritud Dardanellide Marmara merre ja selle uputamise tõttu türklaste kätte sõjavangi sattunud allveelaevnikele pühendatud suurepärane videofilm valmis allvee-ekspeditsiooni tulemusena 2008. aastal. Darren Browni sõnade kohaselt on suveniirikütid AE 2 vrakki juba rüüstata jõudnud. Näib, et inimesed, kes ise meremeheleiba ei ole söönud ega laeva oma koduks pidanud, pole võimelised laevavrakki kui merehauda lugupidamisega suhtuma.
ROMAN MATKIEWICZ (1966), viiendat põlve tallinlane, on Eesti Meremuuseumi kauaaegne kunstnik-marinist. Lõpetanud Eesti Riikliku Kunstiinstituudi raamatugraafikuna. Kujundab muuseumi näitusi ja publikatsioone, selle kõrval tegeleb aktiivselt ajaloolaste uurimuslike tööde ja raamatute illustreerimisega. Tema kujundatud näitused on tulnud mitmel korral esikohale Eesti muuseumide festivalil Narvas.
Ei kommentteja:
Lähetä kommentti