www.pealinn.ee 13.02.2011
Oliver Õunmaa
«Sünnikodu torni aknakesi ei olnud keegi vist sõjast saadik puudutanud,» nendib maja üks omanikke Tõnu Hinno, kes aknad oma kätega korda tegi.
Üheksa aastat oma kätega Eesti rikkaimale, Puhkide perele kuulunud muinasjutuvilla kallal vaeva nägemist tõi omanikele linna paremini restaureeritud hoone preemia.
Neljapäeval autasustab kultuuriväärtuste amet möödunud aasta jooksul kõige paremini restaureeritud hoonete omanikke. Peapreemia on sel korral 6000 eurot ja see jaguneb nelja maja vahel, neist kaks asuvad vanalinnas ja kaks muudel miljööaladel.
Parimaks restaureeritud majaks väljaspool vanalinna asuval miljööalal osutus Tõnu Hinnole ja Aldur Partsile kuuluv maja Nõmmel Õie 17, mis on välimuselt tõeline muinasjutumaja.
«Õie 17 kuulus sõjaeelsele tuntud äriperekonnale Puhkidele,» rääkis kultuuriväärtuste ameti muinsuskaitse osakonna peaspetsialist Liina Jänes. «Maja täpne ehitusaeg ega arhitekt pole teada, kuid tegemist on tsaariaegse villaga, täpsemalt suvemajaga. Nõukogude ajal tehti majas ümberehitusi, aga praeguseks on omanikud algse väljanägemise, sh on väikeste ruutudega aknad hoolikalt taastanud. Värvimisel kasutati kultuuriväärtuste ametilt tellitud värvipassi.»
Taastatud rikkalikud interjöörid
Aldur Parts, kes töötab tehnikaülikoolis ehitusteaduskonna õppejõuna, nägi koos naabrimehega maja kallal ise vaeva. «Maja värvisime tõesti sama passi järgi, tõmbasime ainult toonid natukene pastelsemaks, muidu olid värvid meie jaoks liiga erksad,» rääkis mees. «Aknad taastasime nagu vanasti, need olid vahepeal ära rikutud. Maja me väljastpoolt ei soojustanud, et säiliks endine välimus ja aknad ei jääks auku. Väike soojustus läks sissepoole. Torni aknad taastas naaber ise oma kätega. Korrastasime ka hoovipealse hoone ja kuurid. Tegime põhiliselt kõik tööd ise, vaid suuremate puhul kasutasime abilisi. Kokku võttis kompleksi kordategemine üheksa aastat aega.»
Hinno sõnul pani teda maja kallal vaeva nägema austus väärika ajaloolise hoone vastu. «Hoone tundub ju tõepoolest muinasjutumajana, eks ta ole mul sünnipaik ka,» tunnistas Hinno. «Pealegi olen ma natukene puutööd õppinud. Torni aknakesi ei olnud keegi vist sõjast saadik puudutanud. Hoovipealne endine majahoidja maja tuli aga pehastumise tõttu otsast lõpuni uuesti üles ehitada. Nüüd asub seal saun.»
Paremini korda tehtud hooneid vanalinna muinsuskaitsealal on Vene 16, mis kuulub katoliku kiriku Peeter-Pauli kogudusele.
Jänese sõnul tasub Vene 16 esile tõsta korda tehtud rikkalike interjööride poolest. «Koguduse ruumid asuvad majas, mis on osa dominiiklaste kloostri hoonestusest,» rääkis Jänes. «Vanalinnas tuleb tööde käigus ikka seni teadmata detaile ilmsiks, aga sedavõrd kompleksselt ja hästi säilinud 17. sajandi alguse interjöör on harukordne.»
17.-18. sajandi üllatavalt terviklikult säilinud ruumides asuvad maalingutega talalagi, barokne raidkivist aknasammas, ilmselt Põhjasõja-eelsest ajast pärit maalingufragmendid ning hilisemad maalingud, ligi seitsme meetri sügavune kaev siseruumides jpm. Ühel akna raidpõsel on dateering 1601. Vene 16 on äramärgitud hoonetest ainus, mis sai linnalt restaureerimistoetust. Hoone tegi korda OÜ Vana Tallinn.
Hea koostöö sisekujundajaga
Teine auhinna saanud vanalinnamaja asub Toom-Kooli 1 ja kuulub Toomkooli Invest OÜ-le. Jänese sõnul lasi omanik õigesti korda teha terve maja keldrist pööninguni. «Hilisklassitsistlikust interjöörist seal kahjuks erilist säilinud polnudki, kuid sisearhitekt Kalju Palo tegi töö eriliselt asjatundlikult,» märkis Jänes. «Hoone pälvis preemia restaureerimisprojekti, sisearhitektuuri ja eeskujuliku restaureerimistöö eest.»
Palo ise jäi oma panust kommenteerides tagasihoidlikuks. «Tegelikult oli dekoor, seinte värv ja valgustid sisekujundaja Ville Lausmäe töö, minule jäi rohkem arhitektuurne osa,» selgitas ta. «Endisest hiilgusest oli ruumides säilinud vaid üksikuid katkeid, teadmised vanadest ajastutest kulusid marjaks ära, et ette kujutada, milline kõik kunagi võis olla. Tuli kasutada nii teiste sama ajastu hoonete kui sama maja väheseid säilinud näidiseid. Näiteks ühe akna põhjal sai taastada teisi. Kuid see oli õnnelik projekt, sest saime kohe algusest peale sisekujundajaga koostööd teha. Ei olnud nii, et pärast arhitekti tööd oleks tulnud keegi veel muudatusi tegema.»
Töös pidi arvestama ka vana maja eripäradega. «Nagu vanade majade puhul ikka, tuli ette ka üllatusi, kus üks või teine tugevana tundunud konstruktsioon oli tegelikult poollagunenud,» rääkis Palo. «Teine väljakutse oli moodsate kommunikatsioonide paigaldamine nii, et need toimiks, kuid ei muudaks ruumide proportsioone ega rikuks neid ära.»
Korda tehakse ka stalinistlikke hooneid
Kokku vaatas kultuuriväärtuste amet üle mitukümmend hoonet. Jänese sõnul torkas sel korral silma, et korda on tehtud ka paljud mitmekümne korteriga stalinistlikud hooned. See on eriti hinnatav, sest tavaliselt on suurte majade elanikel raske kokku leppida.
Kultuuriväärtuste ameti juhataja Anu Kivilo ütles, et väärtuslike majade kallal vaeva näinud inimesed on tõesti kiitust väärt. «Tahame näidata, et muinsuskaitse ei ole kuri karistaja, vaid tõesti ka tunnustab tublisid majaomanikke, kes oskavad oma vara hinnata ja selle väärikust esile tõsta,» lausus ta.
Teise miljööalal asuva paremini restaureeritud hoone auhinna said kolm Õle 43 korteriomanikku. Hoonet aitas korda teha restaureerija Taavi Leis, kes ka ise samas majas elab.
Lisaks rahalisele auhinnale said tänukirja korteriühistud Videviku 19/21 ning J. Pärna 3 hoone stiilse värvilahenduse eest, Kaitseliidu Tallinna Malev Narva mnt 81 asuva Pfaffi suvemõisa häärberi stiilitundliku ja muinsuskaitse nõuetele vastava restaureerimise eest, OÜ H. Uuetalu Kiek in de Köki suurtükitorni restaureerimisprojekti ja järelevalve, sisearhitektuuri ja eeskujuliku restaureerimistöö eest, OÜ T-Linnaprojekt Munkadetaguse ja Hellemani torni ning nende vahelise kaitsekäigu restaureerimisprojektide koostamise ja järelevalve eest, Tallinna Tehnikaülikool Glehni lossi vaatetorni muinsuskaitselise järelevalve ja eeskujuliku restaureerimise eest ning Tallinna vanausuliste kogudus Kibuvitsa 6 palvela restaureerimisprojekti ja eeskujuliku restaureerimistöö eest.
Ei kommentteja:
Lähetä kommentti