www.haaslava.ee
Haaslava vallas Ignasel (Villemil), en-dise kultuurimaja kõrval pargis on ühe tammepuu kõrval kivi, millelt võib lugeda: “Rootsi kroonprints Gustav Adolf istutas selle tamme 1. juulil 1932. Kivi asetas Jüri Ottas.”
80 aastat tagasi, 1. juulil 1932 külastas Villemi talu (tollal Vana Kuuste valla territoorium) Rootsi kroonprints Gustav Adolf ja istutas taluõuele tamme.
Siniverelise rootslane viibis aukülalisena Tartu Ülikooli 300 aastapäeva pidustustel. Erinevate ürituste raames oli kõrgel külalisel kavas ka tutvumine Tartumaaga.
Kümme aastat tagasi samale sündmusele pühendatud vallalehe loos olid kirjas härra Karl Meinhardi mälestused kroonprintsi külakäigust ja kirjutise aluseks olid ajalehes “Postimees” avaldatud artiklid.
Seekordne lugu on kokku pandud 3. juulil 1932 ajalehtedes “Kaja”, “Vaba” Maa” ja “Teataja” ilmunud artiklitest:
“Rootsi kroonprints Vana Kuustes ja Kambjas.
Reedel, 1. juulil, pärast Tartu linnavalitsuse poolt antud einet, tegi Rootsi kroon-prints koos oma lähema saatjaskonnaga sõidu Tartumaale, et tutvuda maa eluga.
Sõit algas kella nelja paiku. Linnast sõideti välja mööda Võru maanteed, kokku 10 autoga. Maale sõitsid kroonprints, EV põllutööminister Oskar Köster, Tartu Maavalitsuse esimees Otto Pärlin, Rootsi saadik Eestis, kuninglik kojamarssal, Stockholmi Ülikooli rektor, kolonel Emil Kursk, Tartu Valga prefekt Jakob Vares, Tartumaa 1. jaoskonna politseikomissar Johannes Kodres, ajakirjanikud jne.
Külalistele olid üllatuseks lilledega kaunistatud auväravad teel. Esimene auvärav oli ehitatud Ülenurme mõisa kohale ja teine oli Reola koolimaja juures. Kui esimesest väravast läks läbisõit ilma peatuseta, siis Reolas peeti autod kinni. Siin anti kõrgele külalisele peotäis põllulilli, mis oli korjatud väikeset laste poolt.
Hulk rahvast eesotsas Vana Kuuste vallavanem Aadu Pasteliga oli kogunenud Sipe teenurgale ehitatud auvärava alla. Kroonprintsi tervitati kauakestvate “Elagu” hüüetega. Paistis silma, et peaaegu kõik talumajad, mis tee ääres silma puutusid, olid ehitud eestivärviliste lippudega.
Riigikogu liikme Georg Ottase Villemi tallu oli kogunenud hulk rahvast ümbruskonnast. Kohal olid nii noored, kui vanad. Õuel asuvatesse lipuvarrastesse olid tõmmatud Eesti ja Rootsi riigilipud. Elumaja ukse kohal rippusid sõbralikult kõrvuti Eesti lipp ja Vana Kuuste Põllumeeste Kogu roheline lipp.
Kella poole viie paiku jõudis kõrge külaline kohale. Talu väravas hüüdis rahvahulk „Elagu“. Autode peatudes astus kroonprintsi juurde Georg Ottas, tänades südamlikult külalist selle austuse eest, mis talle käesoleva külastusega osaks saab. Selle järel tervitas kroonprintsi proua Ottas. Külalised paluti elumajja, kus omavahel vähe aega vesteldi. Nagu näha võis oli kroonprints elavas vestluses härra Ottasega, pärides temalt majapidamisekohta lähemaid teateid. Vahepeal pakkus perenaine külalistele karastavaid jooke ja kodus valmistatud veini. Kroonprints, kui karsklane, keeldus veinist ja jõi morssi.
Enne majapidamise vaatamist palus härra Ottas kroonprintsi ja teisi külalisi kanda oma nimed külaliste raamatusse. Kroonprintsi poolt tehtud sissekanne oli järgmine - „Gustav Adolf, 1.juuli 1932.“
Nüüd mindi üle õue lauta, mis oma eeskujulikkusega külalistele hea mulje jättis. Kroonprints päris üksikasjalikke andmeid karjatoodangu kohta, võrreldes neid Rootsi omadega, millistega ta näis päris kodus olevat. Järgmine peatus oli sigalas, siin viibis kõrge külaline juba kauem, küsides sigade tõu kohta jne. Muu seas tähendas kroonprints, et neil Rootsis on viimasel ajal hakatud suurema hoolega Inglise tõugu sigu aretama
Järgnes käik kanalasse, sealt talli ja edasi koplisse, kuhu lasti ka hobused välja ja kuhu kaks täkku toodi. Ardenni tõugu hobused, mille arendajaks härra Ottas on, pakkusid kroonprintsile suurt huvi.
Käidi veel aias, kus tähelepanu köitis noor kitsetall koos emakitsega. Kroonprints oli huvitatud meie metskitsede arvust ja päris teateid ka teiste metsloomade kohta. Sellega lõppes majapidamise vaatamine.
Enne lahkumist palus härra Ottas külalist aeda ehitatud auvärava juurde, et sinna tamm istutada. Kroonprints haaras labida kätte ja peagi olid tamme juured kaetud mullaga. „Olgu see tamm vahelüliks meie kahe rahva vahel.“
Järgnes südamlik käepigistus pererahvaga ja autod vurasid edasi.
Edasi läks sõit August Sikku Piiri asundustallu. Talu lähedusse oli kohaliku rahva poolt ehitatud auvärav, mille juures kroonprintsi “Elagu” hüüetega tervitati. Õues võttis peremees külalisi vastu. Enne elumajja astumist päris kroonprints peremehelt, palju tal maad on, millal elumaja ehitas jne. Selgus, et härra Sikk oli kooliõpilasena võtnud osa Vabadussõjast, saades selle eest autasumaad, mida kokku on 50 vakamaad. Maja ehitamisega on ta mullu algust teinud. Toas nägi kõrge külaline vintpüssi ja päris, milleks see on. Peremees tähendas selle peale, et ta on kaitseliitlane. Prints võttis nüüd püssi, tegi lahti ja kontrollis relva puhtust. Talust lahkudes surus kroonprints noore peremehe kätt ja palus juhul, kui see Rootsi peaks sattuma, ka teda külastada.
Edasi sõideti Kambja kirikusse, kus pidi algama jumalateenistus. Kiriku juurde jõuti natuke enne kuut. Siin avanenud pilt oli kirjeldamatu. Nii suurt rahvahulka ei ole Kambjas kunagi varem nähtud. Erinevatel hinnangutel oli kohal kuni 5000 inimest. Oli tuldud Otepäält, Elvast, Tartust, lähemast ümbrusest rääkimata.
Kiriku uksel anti kroonprintsile põllulilli. Tema jaoks oli valmistatud kena istetool, mis oli kaunistatud Rootsi lipuvärvides vaibaga. Järgnes jumalateenistus.
Kroonprints pidas rahvale saksakeelse kõne, milles ütles, et viib siit kaasa oma kõige ilusama mälestuse. Ka kirjutas ta oma nime külalisteraamatusse ja istutas kiriku juurde tamme. Enne lahkumist pöördus kroonprints rahva poole ja lausus eesti keeles “Palju tänu!”
Ajalehe “Kaja” reporter pöördus telefoni teel härra Georg Ottase poole, et saada lühike intervjuu kroonprintsi kõneluste kohta meie põllumajanduse üle. Nagu härra Ottas tähendas, küsis kroonprints, kui kaua ega ta põllumajanduse alal on tegutsenud ja missuguse põllumajanduse haru on Villemi talu majandamises peasuunaks võetud. Härra Ottas tähendanud, et ta aretab kõiki harusid, ka teraviljakas-vatust, enam vähem võrdselt. Selle peale tähendas kroonprints, et praegusel ajal olevat see ainuke õige suund. Pärides seakasvatuse üle, küsis kroonprints, kas seakasvatus ennast Eestis ära tasub, kui sea hind on 35-40 krooni. Härra Ottas tähendas, et niisugune hind praeguse konjunktuuri juures veel mitte kõige halvem ei ole. Selle üle, et meil meiereides piima eest alla kolme sendi liiter makstakse, avaldas kroonprints suurt imestust.
Lahkudes palus kroonprints härra Ottast külastada tema talu Rootsis.”
Peale kroonprintsi külaskäiku paigaldas Villemi talu peremees Jüri Ottas kõrge külalise poolt istutatud tamme kõrvale mälestuskivi. Sipel, Villemil ja Kambjas käis kroonprintsi vaatamas ka palju Haaslava rahvast.
Kroonprints Gustav Adolf (täielik nimi Oskar Fredrik Wilhelm Olaf Gustav Adolf) (1882-1973) sai pärast oma isa, kuningas Gustav V surma 1950. aastal, troonile ja valitses järgmised 23 aastat kuningas Gustav VI Adolfi nime all Rootsi riiki.
Taivo Kirm
Ei kommentteja:
Lähetä kommentti