www.elu24.ee 09.08.2012Põhja-Ameerikas põliselanikud jõid tuhat aastat tagasi okseiileksi (Ilex vomitoria) lehtedest valmistatud kanget teed.
Arheoloogide sõnul jõid seda teed Cahokia piirkonnas, nüüdses edela Illinoisis elanud hõimud, edastab foxnews.com.
Nad jõid kanget tumedat jooki keraamilistest anumatest.
Teadlaste sõnul oli tegemist joogiga, mis on kuus korda kohvist kangem. Seda teed valmistati okseiileksi lehtedest ja koorest.
Oletatakse, et jooki tehti eelkõige tseremooniate eel joomiseks.
Kaheksa poorse anuma uuring paljastas, et neis sisaldub kofeiini, teobromiini ja ursoolhapet. Kõiki neid aineid leidub iileksis.
Arheoloogide sõnul pärinevad jooginõud ajavahemikust 1050 – 1250 pKr.
«Saime Cahokia piirkonnas elavate põlishimude religioosse tseremoonia kohta uusi andmeid,» lausus Illinoisi osariigi arheoloogiateenistuse juht Thomas Emerson.
Nüüdne leid näitas, et Põhja-Ameerikas hakati teed jooma 500 aasta võrra seniarvatust varem.
Okseiileksit ei kasva Keskläänes ja USA kaguosas. Selle tõttu arvatakse, et see taim jõudis sinna piirkonda erinevate hõimude kaubavahetuse käigus.
Cahokias elas ta kõrgajal umbes 100 000 inimest ning see oli Põhja-Ameerika suurim põliselanike linn.
Siiani ei ole täpselt teada, kuidas sealne tsivilisatsioon kaua vastu pidas. Arvatakse, et põliselanikel oli väga tugevad ja mõjukad religioossed traditsioonid.
Eurooplastest maadeavastajad kirjeldasid, et põlisameeriklased joovad mingit väga kanget tumedat jooki. Tee valmistati okseiileksi röstitud lehtedest. Selles joogis leidus suures koguses kofeiini.
Teadlaste sõnul puhastati selle tee abil enne religioosseid rituaale organismi, kuid seda tarbiti ka uimastava joogina.
Okserefleksi esile kutsumiseks joodi kanget iileksiteed suures koguses.
Cahokias elati aastatel 700 – 1400 ning paik on tuntud suurte, inimkätega valmistatud maapinnastruktuuride poolest. Säilinud on 68 sellist struktuuri. Tuntuim neist kannab nime Monks Mound.
Cahokia jäeti maha umbes 100 aastat enne seda, kui maadeuurija Christoph Columbus 1492. aastal Põhja-Ameerikasse saabus.
Nad jõid kanget tumedat jooki keraamilistest anumatest.
Teadlaste sõnul oli tegemist joogiga, mis on kuus korda kohvist kangem. Seda teed valmistati okseiileksi lehtedest ja koorest.
Oletatakse, et jooki tehti eelkõige tseremooniate eel joomiseks.
Kaheksa poorse anuma uuring paljastas, et neis sisaldub kofeiini, teobromiini ja ursoolhapet. Kõiki neid aineid leidub iileksis.
Arheoloogide sõnul pärinevad jooginõud ajavahemikust 1050 – 1250 pKr.
«Saime Cahokia piirkonnas elavate põlishimude religioosse tseremoonia kohta uusi andmeid,» lausus Illinoisi osariigi arheoloogiateenistuse juht Thomas Emerson.
Nüüdne leid näitas, et Põhja-Ameerikas hakati teed jooma 500 aasta võrra seniarvatust varem.
Okseiileksit ei kasva Keskläänes ja USA kaguosas. Selle tõttu arvatakse, et see taim jõudis sinna piirkonda erinevate hõimude kaubavahetuse käigus.
Cahokias elas ta kõrgajal umbes 100 000 inimest ning see oli Põhja-Ameerika suurim põliselanike linn.
Siiani ei ole täpselt teada, kuidas sealne tsivilisatsioon kaua vastu pidas. Arvatakse, et põliselanikel oli väga tugevad ja mõjukad religioossed traditsioonid.
Eurooplastest maadeavastajad kirjeldasid, et põlisameeriklased joovad mingit väga kanget tumedat jooki. Tee valmistati okseiileksi röstitud lehtedest. Selles joogis leidus suures koguses kofeiini.
Okserefleksi esile kutsumiseks joodi kanget iileksiteed suures koguses.
Cahokias elati aastatel 700 – 1400 ning paik on tuntud suurte, inimkätega valmistatud maapinnastruktuuride poolest. Säilinud on 68 sellist struktuuri. Tuntuim neist kannab nime Monks Mound.
Cahokia jäeti maha umbes 100 aastat enne seda, kui maadeuurija Christoph Columbus 1492. aastal Põhja-Ameerikasse saabus.
Ei kommentteja:
Lähetä kommentti