keskiviikko 29. elokuuta 2012

Rohe külast leiti muinasaegseid esemeid

www.vooremaa.ee 28.07.2012

Juuli keskel otsis Jõgevamaa detektoristide klubi koos arheoloogi ja Muinsuskaitseameti esindajaga Rohe külast muinasaegse asulakoha lähistel võimaliku kalmekoha jälgi. Terve päeva kestnud töö tulemusena leiti vaskrahasid, detailide tükke ja muud, mis tõestasid, et eeldatud võimalikku kalmekohta põllukünkal siiski pole. Arheoloog Mauri Kiudsoo sõnul on aga ka negatiivne tulemus info saamiseks ja kinnitamiseks oluline. 

Arheoloogidele oli juba varasemalt teada, et Rohes oli muinasaegne asula ning osa sellest külast on praegugi kaitsealune maa-ala. Samas pole varem seda piirkonda väga põhjalikult uuritud ning arheoloog Mauri Kiudsoo vaatas  koos Jõgevamaa detektoristidega sealse põllumaa metalliotsijate abil läbi, leiud kaardistati. 

Kõige väärtuslikum leid pärineb 12.-13. sajandist

Umbes kümneliikmeline detektoristide seltskond leidis juba päeva esimesel poolel palju huvitavat. Riburada tuli pinnasest välja kaheksateistkümnendast sajandist pärit vaskrahasid ja lisaks sellele ka üht-teist hilisemast ajast. Detektoristide klubi juhatuse liige Ain Alatsei rääkis veel, et leiti näiteks rohu- ja viinapudelite korke ning mõningaid traktorite küljest pudenenud detaile.
Keskpäeval õnnestus detektoristidel leida arvatavasti rihmapandla küljest murdunud tükike, mis pärineb tõenäoliselt hilisemast keskajast. Päeva kõige väärtuslikum leid oli hobusekujuline ripats, mis arheoloog Mauri Kiudsoo andmeil levisid peamiselt Vadja aladel, Tveri ja Kostroma piirkonnas, Laadoga kagurannikul ja Lätis. “Rohest leitud ripats on ühepealine ja kuulub seega 12. sajandi lõppu – 13. sajandisse. Enamik uurijaid peab õõnsaid hoburipatseid tüüpilisteks läänemeresoome eheteks, millel oli viljakusemaagiaga seotud amuleti tähendus. Lisaks viitab vett sümboliseeriv siksakjoon ripatsi külgedel ilmselt viljakusemaagia ning veelinnukultuse põimumisele,” kommenteeris leidu arheoloog Kiudsoo. 

Igal pool metallidetektoriga otsida ei tohi

Otsinguretkele oli kaasatud ka Muinsuskaitseameti Jõgevamaa vaneminspektor Sille Raidvere, kes kontrollis, et detektoristid ei otsiks ega kaevaks kaitsealuse maa piirides, ning jälgis võimaliku kalme avastamist, mida siiski sellest piirkonnast ei leitud. Sille Raidvere rõhutas, et enne ajaloolistes paikades otsingute läbiviimist tuleb kindlasti teavitada ka Muinsuskaitseametit, konsulteerida arheoloogiga, et leitavate esemete järgi saaks tuvastada selle päritolu ning väärtust. Kultuuriväärtusega leiu puhul peab teavitama Muinsuskaitseametit, eset oma algsest asukohast ära viimata.
Veel rõhutas Raidvere, et igaüks, kellel metalliotsija olemas on, ei või minna suvalisse kohta otsima ja kaevama.
“2011 aastal kehtestatud muudatus muinsuskaitseseaduses sätestab metallidetektoristidele Muinsuskaitseameti poolt välja antava otsinguvahendi kasutamise loa nõude. Selle saamiseks läbib detektorist vastava koolituse. Seadusega on keelatud kaevata mälestistel. Mälestiste kaitsevöönd ümber maa-alalise arheoloogiamälestise on viiskümmend meetrit. Ka Rohe piirkond on muinsuskaitseseadusega kehtestatud piirangute ala. Sellised piirkonnad on ka ehitiste ja trasside tegemisel muinsuskaitse valvsa pilgu all ning ilma arheoloogi järelevalveta rohkem kui künnisügavuselt kaevata ei tohi,” rääkis Raidvere ja lisas, et huvilised, kes soovivad metalliotsijaga tegutseda, peaksid eelkõige omama otsinguvahendi luba, teavitama otsingust Muinsuskaitseameti maakonnainspektorit, läbi lugema muinsuskaitseseaduse ja viima end kurssi maa-ameti kaardi kultuurimälestiste kihiga, kus on tähistatud kultuurimälestised, et vältida arheoloogiamälestiste kahjustamist või rüüstamist.
Riiklikult seadustatud põhimõtete kohaselt peavad arheoloogiamälestised jääma uurimiseks ka tulevastele põlvedele, kui pidevalt arenevad uurimistehnoloogiad võimaldavad muistsest inimtegevusest juba märgatavalt põhjalikumat infot saada.   

Rohe küla ajalugu

MAURI KIUDSOO, arheoloog
Geograafiliselt jääb Rohe asula Kesk-Eesti idaossa, endisele Põhja-Tartumaale. Vähemasti muinasaja lõpul kuulus Rohe Vaiamaa (Vaiga, Wegele) muinasmaakonna koosseisu. See piirkond hõlmas tõenäoliselt hilisema Torma, Laiuse, Palamuse, osaliselt ka Maarja-Magdaleena kihelkonna ala. Laiemalt moodustas Kesk-Eesti idaosa aga koos Pandivere kõrgustiku edelanurga, Türi voorestiku ning lääne poolt külgneva Põltsamaa-Pilistvere-Võhma piirkonnaga juba alates vanemast rauaajast (1.–5. sajand pKr) omaette hõimualana tuntud Kesk-Eesti asustustuumiku, millega liitus ka suur osa hilisemast Põhja-Viljandimaast . Kesk-Eesti idaosa kujutas endast omakorda maastikuliselt mõneti eristunud piirkonda, kus lisaks Vaiamaale paiknesid veel Soopoolitse (Sobolitz) ja Jõgentagana (Jogentagana) väikemaakond/kihelkond. Arvatakse, et vähemalt 13. sajandi algul kulges maismaatee Tartust Tarwanpääle (st Virumaale) läbi Kesk-Eesti idaosa ehk Rohe lähinaabruse. Ka omaaegseid veeteid silmas pidades paiknes Pedja jõe paremkaldal asunud Rohe asula strateegiliselt tähtsal kohal.
i
EILI KOITLA

Ei kommentteja:

Lähetä kommentti