www.elu24.ee 15.08.2012Siberist leitud rohkem kui 2500 aasta vanuse naismuumia kehalt leiti ebatavalised tätoveeringud.
Printsess Ukoki inimjäänused leidis venelannast arheoloog Natalja
Polosmak Venemaa, Mongoolia ja Hiina piiri äärest Altai mägedest Ukoki
platoolt, edastab Siberian Times.
Teadlase sõnul näitavad muumia kehalt leitud tätoveeringud, et viimase kahe tuhande aasta jooksul on maailm tegelikult üsna vähe muutunud.
Leitud naine kuulus nomaadihõimu, mida kirjeldas Vana-Kreeka ajaloolane Herodotos V sajandil eKr.
Asjatundja sõnul näitasid kummaliste loomade ja keeruliste kujunditega tätoveeringud kõrget staatust.
Umbes 25-aastaselt surnud printsess Ukokile olid vasakule õlale tätoveeritud hirv ning kaljukitse sarved. Samuti oli ta kehal kaeluskotka kujutis ning sarvedega hirvepea.
«Leitud naisel on tätoveeringud kahel käel. See viitab ta kõrgele positsioonile ühiskonnas ning ta vanusele,» selgitas Polosmak.
Printsessiga koos olid maetud kuus saduldatud hobust, pronks- ja kuldehteid ning väike kogus kanepit ja koriandrit.
Arheoloogide sõnul ei pruukinud sõna otseses mõttes tegemist olla printsessiga, vaid oma kogukonnas võidi teda austada kui nõida, ravitsejat või teadjanaist.
Ukoki platoolt leitud veel kahel inimjäänusel, mis võivad kuuluda sõdalastele, olid umbes samalaadsed tätoveeringud.
Printsess Ukoki ja sõdalaste tätoveeringutest tehti koopiad, mida saab näha Gorno-Altaiski muuseumis.
«Tätoveeringud olid iidsel ajal isiku identifitseerimiseks. Need olid nagu tänapäeva mõistes passid,» selgitas Polosmak.
Ta lisas, et nii vanal ajal kui tänapäeval alustatakse tätoveeringute tegemist vasakult õlalt.
Polosmaki sõnul tegid Siberi nomaadid tätoveeringuid veel ka sel eesmärgil, et üksteist pärast surma teispoolsuses ära tunda.
Printsess Ukoki haud leiti 1993. aastal. Uurijaid üllatas, et ta juuksed olid säilitanud oma esialgse värvuse. Naise kirst oli nii suur, et sinna mahtus ära ka ta suur peaehe. Matmisel oli tal seljas linasest riidest seelik ning Indiast pärit siidpluus.
Teadlase sõnul näitavad muumia kehalt leitud tätoveeringud, et viimase kahe tuhande aasta jooksul on maailm tegelikult üsna vähe muutunud.
Leitud naine kuulus nomaadihõimu, mida kirjeldas Vana-Kreeka ajaloolane Herodotos V sajandil eKr.
Asjatundja sõnul näitasid kummaliste loomade ja keeruliste kujunditega tätoveeringud kõrget staatust.
Umbes 25-aastaselt surnud printsess Ukokile olid vasakule õlale tätoveeritud hirv ning kaljukitse sarved. Samuti oli ta kehal kaeluskotka kujutis ning sarvedega hirvepea.
«Leitud naisel on tätoveeringud kahel käel. See viitab ta kõrgele positsioonile ühiskonnas ning ta vanusele,» selgitas Polosmak.
Printsessiga koos olid maetud kuus saduldatud hobust, pronks- ja kuldehteid ning väike kogus kanepit ja koriandrit.
Arheoloogide sõnul ei pruukinud sõna otseses mõttes tegemist olla printsessiga, vaid oma kogukonnas võidi teda austada kui nõida, ravitsejat või teadjanaist.
Ukoki platoolt leitud veel kahel inimjäänusel, mis võivad kuuluda sõdalastele, olid umbes samalaadsed tätoveeringud.
Printsess Ukoki ja sõdalaste tätoveeringutest tehti koopiad, mida saab näha Gorno-Altaiski muuseumis.
«Tätoveeringud olid iidsel ajal isiku identifitseerimiseks. Need olid nagu tänapäeva mõistes passid,» selgitas Polosmak.
Ta lisas, et nii vanal ajal kui tänapäeval alustatakse tätoveeringute tegemist vasakult õlalt.
Polosmaki sõnul tegid Siberi nomaadid tätoveeringuid veel ka sel eesmärgil, et üksteist pärast surma teispoolsuses ära tunda.
Printsess Ukoki haud leiti 1993. aastal. Uurijaid üllatas, et ta juuksed olid säilitanud oma esialgse värvuse. Naise kirst oli nii suur, et sinna mahtus ära ka ta suur peaehe. Matmisel oli tal seljas linasest riidest seelik ning Indiast pärit siidpluus.
Ei kommentteja:
Lähetä kommentti