Taanis Jüütimaal leiti rabast sadade sõdalaste jäänused.
Inimjäänused tulid päevavalgele Mossø järve lähedal asuvast Alken Enge rabast, edastab Daily Mail.
Arheoloogide sõnul on tegemist sõdalastega, kes hukkusid, tapeti või toodi ohvriks 2000 aastat tagasi.
Viimase paari kuuga on päevavalgele toodud sadu inimluid, millel on näha raskeid vigastusi.
Lisaks leiti sõjariistu – sõjakirveid, odasid ja nuiasid.
Scanderborgi muuseumi esindaja Ejvind Hertzi sõnul loodavad arheoloogid, et saavad leidudest skeletid kokku panna.
Århusi ülikooli arheoloog Mads Kähler sõnas, et kunagi võis paigas leida aset lahing, mis mõjutas kogu sealset ühiskonda.
Hertz lisas, et kuna inimjäänused olid rabavees, siis on nad võrdlemisi hästi säilinud.
Seni ei ole teada, kes need sõdalased olid ja milline lahing paigas aset leidis. Selle jälile loodetakse jõuda luude detailse analüüsi abil.
Arvatakse, et sõjameeste jäänuseid võib leida sellest rabast veelgi.
«Oleme teinud Alken Enge rabas pistelisi väljakaevamisi. Kõikidest senistest paikadest on inimjäänuseid ilmnenud,» nentis Hertz.
Loodetakse luua ka pilt, milline nägi sealne maastik välja siis, kui seal 2000 aastat tagasi lahing peeti. Kuna rabas säilivad ka taimed pikaajaliselt, siis on see võimalik.
Koos väljakaevamistega uuritakse ka raba tekkemehhanisme. Teada on, et Mossø järve idaosas oli kunagi väiksem eraldatud veekogu. Sellest on nüüdseks saanud Alken Enge raba.
Samuti näitas uurimine, et veetase on nii järves kui rabas mitu korda muutunud.
Kõrge ja madala veetaseme kronoloogia lubab luua pildi, kui kõrge oli vesi siis, kui oletatav lahing ja sõdalaste hukkumine aset leidis.
Nimetatud rabast leiti inimjäänuseid esimest korda 1950. aastatel, kuid varem ei ole jäänuseid leitud nii suures koguses.
Teadlaste sõnul võidi Alken Enge ala rauaajal inimeste ohverdamise paigana kasutada.
Arheoloogide sõnul on tegemist sõdalastega, kes hukkusid, tapeti või toodi ohvriks 2000 aastat tagasi.
Viimase paari kuuga on päevavalgele toodud sadu inimluid, millel on näha raskeid vigastusi.
Lisaks leiti sõjariistu – sõjakirveid, odasid ja nuiasid.
Scanderborgi muuseumi esindaja Ejvind Hertzi sõnul loodavad arheoloogid, et saavad leidudest skeletid kokku panna.
Århusi ülikooli arheoloog Mads Kähler sõnas, et kunagi võis paigas leida aset lahing, mis mõjutas kogu sealset ühiskonda.
Hertz lisas, et kuna inimjäänused olid rabavees, siis on nad võrdlemisi hästi säilinud.
Seni ei ole teada, kes need sõdalased olid ja milline lahing paigas aset leidis. Selle jälile loodetakse jõuda luude detailse analüüsi abil.
Arvatakse, et sõjameeste jäänuseid võib leida sellest rabast veelgi.
«Oleme teinud Alken Enge rabas pistelisi väljakaevamisi. Kõikidest senistest paikadest on inimjäänuseid ilmnenud,» nentis Hertz.
Loodetakse luua ka pilt, milline nägi sealne maastik välja siis, kui seal 2000 aastat tagasi lahing peeti. Kuna rabas säilivad ka taimed pikaajaliselt, siis on see võimalik.
Koos väljakaevamistega uuritakse ka raba tekkemehhanisme. Teada on, et Mossø järve idaosas oli kunagi väiksem eraldatud veekogu. Sellest on nüüdseks saanud Alken Enge raba.
Samuti näitas uurimine, et veetase on nii järves kui rabas mitu korda muutunud.
Kõrge ja madala veetaseme kronoloogia lubab luua pildi, kui kõrge oli vesi siis, kui oletatav lahing ja sõdalaste hukkumine aset leidis.
Nimetatud rabast leiti inimjäänuseid esimest korda 1950. aastatel, kuid varem ei ole jäänuseid leitud nii suures koguses.
Teadlaste sõnul võidi Alken Enge ala rauaajal inimeste ohverdamise paigana kasutada.
Ei kommentteja:
Lähetä kommentti