www.elu24.ee 14.08.2012Egiptuse iidses linnas Avarises asuvas templis väljakaevamisi teinud Austria arheoloogid leidsid äraraiutud inimkäed.
Teadlased paljastasid 16 käe jäänust, kes olid maetud nelja hauda, edastab Discovery News.
Templijäänustes oli kaks matmispaika, mis olid ruumis, mis kunagi võis olla troonisaal. Neist kummassegi oli maetud üks äraraiutud käelaba.
Templi kõrvalhoonest leiti maetuna veel 14 käelabajäänust.
Arheoloogide sõnul on kõik leitud käed parema käe käelabad. Leitute seas ei ole vasakuid käelabasid.
«Enamik kätest olid suured, mõni lausa hiiglaslik,» sõnas väljakaevamiste juht Manfred Bietak.
Kummalised leiud tehti Niiluse deltaalalt, mis jääb Kairost kirdesse. Asjatundjate sõnul on tegemist umbes 3600 aasta vanuste inimjäänustega.
Sel ajal oli see piirkond hüksosklaste kontrolli all. Hüksoslased vallutasid Alam-Egiptuse umbes 1650 eKr. Nende pealinn Avaris asus paigas, kus tänapäeval on Egiptuse linn Tell el-Daba.
Käte matmise ajal oli hüksoslaste kuningaks Khayan.
Arheoloogide sõnul kinnitavad käeleiud Vana-Egiptuse kirjutistest olevat, et vangi langenud vaenlase sõduritel raiuti paremad käelabad otsast. Iga äraraiutud käelaba eest anti sõdurile kulda.
Parema käe äraraiumine aitas ka vangide üle arvet pidada. Samuti peeti käe eemaldamist vaenlaselt ta jõu äravõtmiseks.
«Meie leid on siiani ainus, mis viitab sellele julmale tavale,» tõdes Bietak.
Samas ei ole arheoloogidel kindlalt teada, kelle käed need on.
Vaenlase parema käe äraraiumist kasutasid nii hüksoslased kui egiptlased.
Vana-Egiptuse hauakambri, mis on sõdalase Ahmose matmispaik, seinal olev kirjutis viitab ka käte raiumisele: «Ma võitlesin mees mehe vastu. Ma sain saagiks vaenlase käe. Sellest andsid teada vaarao kuulutajad».
Arheoloogide sõnul kirjutati see 16 käe matmisest 80 aastat hiljem.
Hauakambri seinal seisab veel, et nuubialaste vastu võideldes sai Ahmose veel kolm vaenlase kätt ning talle anti kahekordne kullakogus.
Teadlastel ei ole aimu, kes selle julma traditsiooni välja mõtles. Sellise tegevuse kohta ei ole leitud ühtegi viidet hüksoslaste algkodumaal Aasias.
Oletatakse, et osa Egiptusest vallutanud hüksoslased võtsid kohaliku traditsiooni omaks või vastupidi. Kuid see tava võis olla pärit kuskilt mujalt.
Bietaki rõhutas, et Vanas-Egiptuses oli vangide julm kohtlemine tavaline.
Templijäänustes oli kaks matmispaika, mis olid ruumis, mis kunagi võis olla troonisaal. Neist kummassegi oli maetud üks äraraiutud käelaba.
Templi kõrvalhoonest leiti maetuna veel 14 käelabajäänust.
Arheoloogide sõnul on kõik leitud käed parema käe käelabad. Leitute seas ei ole vasakuid käelabasid.
«Enamik kätest olid suured, mõni lausa hiiglaslik,» sõnas väljakaevamiste juht Manfred Bietak.
Kummalised leiud tehti Niiluse deltaalalt, mis jääb Kairost kirdesse. Asjatundjate sõnul on tegemist umbes 3600 aasta vanuste inimjäänustega.
Sel ajal oli see piirkond hüksosklaste kontrolli all. Hüksoslased vallutasid Alam-Egiptuse umbes 1650 eKr. Nende pealinn Avaris asus paigas, kus tänapäeval on Egiptuse linn Tell el-Daba.
Käte matmise ajal oli hüksoslaste kuningaks Khayan.
Arheoloogide sõnul kinnitavad käeleiud Vana-Egiptuse kirjutistest olevat, et vangi langenud vaenlase sõduritel raiuti paremad käelabad otsast. Iga äraraiutud käelaba eest anti sõdurile kulda.
Parema käe äraraiumine aitas ka vangide üle arvet pidada. Samuti peeti käe eemaldamist vaenlaselt ta jõu äravõtmiseks.
«Meie leid on siiani ainus, mis viitab sellele julmale tavale,» tõdes Bietak.
Samas ei ole arheoloogidel kindlalt teada, kelle käed need on.
Vaenlase parema käe äraraiumist kasutasid nii hüksoslased kui egiptlased.
Vana-Egiptuse hauakambri, mis on sõdalase Ahmose matmispaik, seinal olev kirjutis viitab ka käte raiumisele: «Ma võitlesin mees mehe vastu. Ma sain saagiks vaenlase käe. Sellest andsid teada vaarao kuulutajad».
Arheoloogide sõnul kirjutati see 16 käe matmisest 80 aastat hiljem.
Hauakambri seinal seisab veel, et nuubialaste vastu võideldes sai Ahmose veel kolm vaenlase kätt ning talle anti kahekordne kullakogus.
Teadlastel ei ole aimu, kes selle julma traditsiooni välja mõtles. Sellise tegevuse kohta ei ole leitud ühtegi viidet hüksoslaste algkodumaal Aasias.
Oletatakse, et osa Egiptusest vallutanud hüksoslased võtsid kohaliku traditsiooni omaks või vastupidi. Kuid see tava võis olla pärit kuskilt mujalt.
Bietaki rõhutas, et Vanas-Egiptuses oli vangide julm kohtlemine tavaline.
Ei kommentteja:
Lähetä kommentti