Ida-Virumaal Kukruse juures tuli Tallinna-Narva maantee renoveerimise käigus päevavalgele muistne matmispaik, mistõttu tuli seal tööd peatada, kuni arheoloogid on piirkonna läbi uurinud.
«Kopajuhi tähelepanu köitis kõigepealt üks noatupp,» rääkis muinsuskaitseameti Ida-Virumaa vaneminspektor Tõnis Taavet, kelleni jõudis info leitud matmispaiga kohta eelmisel kolmapäeval.
Läinud nädala lõpus saabus Tartust ka arheoloogide grupp, et kindlaks teha matusepaiga vanus. Arheoloogiliste eeluuringute käigus selgus, et leiukoha näol on tegemist hilisrauaaegse (12.–13. saj.) maa-aluse laibakalmistuga, mis on panusterohke ning omab arheoloogiliselt väga olulist väärtust, teatas Taavet oma kirjas tee-ehitajale.
Tagamaks Kukruse hilisrauaaegse kalmistu säilimist muutumatul kujul ning kaitsmaks seda kõrvaliste isikute ja detektoristide rüüste eest, palus muinsuskaitseamet tee-ehitajal kohe tagada leiukohal ööpäevaringne mehitatud valve. «Valve on vajalik kuni arheoloogiliste uuringute lõppemiseni leiukohal,» seisis Taaveti kirjas.
Arheoloogide gruppi juhtinud arheoloogi Tõnno Jõnuksi sõnul pole ta kindlasti rõõmus, et see avastus just nii ilmsiks tuli. «Kindlasti poleks see pidanud sel kombel ilmsiks tulema ning matmispaik oleks võinud enne teada olla. Arvestades kõike seda ning ka ilmaolusid, tuleb läbi viia päästekaevamised, mis kindlasti pole leiu seisukohast hea,» lausus arheoloog.
Seda, kui kaua asjatundjatel muistse kalme läbikaevamine aega võtab, ei osata öelda, sest matmispaiga ulatus on veel teadmata. «Esmalt tuleb kindlaks määrata uuringuala suurus ja metoodika, siis selgub ka tööde kestus. Usun, et see selgub nädala jooksul,» sõnas Taavet. Ta lootis, et arheoloogilised tööd on võimalik läbi viia veel selle aasta sees.
Maanteeameti teatel pole teetööde jätkumise aeg selles paigas selge enne, kui muinsuskaitse on oma hinnangu andnud. Samas lisati, et enne ehitustööde algust ei olnud ametil aimugi, et selles paigas midagi sellist võiks asuda.
Taaveti sõnul on vestlustest arheoloogidega selgunud, et tee-ehitusel päevavalgele tulnud leid on haruldane kogu Eesti kontekstis. «Olen aru saanud, et midagi samaväärset pole viimase 20 aasta jooksul leitud,» sõnas ta.
Kukruse matmispaik võib avardada teadmisi muinaseestlastest
Tallinna-Narva maanteel Kukruse mõisa lähistel tee-ehituse käigus välja tulnud 12. sajandi matmispaiga põhjal loodavad teadlased aimu saada, kuidas elasid eestlased enne muistset vabadusvõitlust.
Päästekaevamised algasid lõppenud nädalal, täna oli arheoloogidel näidata sajanditevanuseid luustikke ja rõivakaunistusena kasutusel olnud imepisikesi pronksspiraale ja -liistakuid, vahendas ERR Uudised «Aktuaalset kaamerat».
Matmispaik pärineb ristirüütlite eelsest ajast, kuid inimesed on maetud kristlike tavade järgi. Kas sellest võib leida kinnituse, et ristiusk oli Eestis juba enne, kui see meie maile tule ja mõõgaga toodi?
«Mõned elemendid viitavad kas kristliku traditsiooni tundmisele või mõjule, sest kalmistul on ida-läänesuunalisi matuseid, mis on kristliku traditsiooni tunnus, ja on panuseid, mis viitavad Taani 1192. aasta ristiretkele, aga see on esialgne hüpotees ja töö selles suhtes käib,» rääkis OÜ Muinaslabor arheoloog Mari Lõhmus.
Kukruse tee alt on seni leitud 17 muinasaja hauakohta
Arheoloogiliste eeltööde käigus on Tallinna-Narva maantee Kukruse vana teelõigu alt seni leitud 17 muinasaja hauakohta, kuid matmisala võib olla suurem.
Vana tee kooritud pinna alt leitud hauakohad asuvad alal suurusega 50 korda 10 meetrit. Matusepaik võib ulatuda veel harutee alla, mis on praegu üles võtmata. Piki teed matmispaik ei laiene, rääkis BNS-ile reedel muinsuskaitseameti arheoloogiamälestiste peainspektor Ants Kraut.
Krauti sõnul näitab esmalt leitud noatupp, et tegemist ei ole mingi loomamatuse või sõjamatustega. Tema sõnul on enne lahtikaevamist veel leitud pronksist väike spiraal ja savinõu.
«Huvitavamad leiud on kindlasti ees,» ütles Kraut. Tema sõnul on tegemist haruldase leiuga ning on väike ime, et see on tee all säilinud.
Kraut kiitis Talteri kopajuhti, kes ühel Eesti selle aasta suurimal pinnase teisaldustööl muinasaegse noatupe leidis.
Pinnas on Krauti sõnul arheoloogiliseks kaevamiseks suhteliselt raske, kruusane. Päästekaevamised viiakse kava järgi läbi umbes 30 päeva jooksul, kuid seda võib takistada külm ilm, mis pinnase külmutab ning siis arheoloogid kaevata ei tohi. Matusekoht on Krauti sõnul tõenäoliselt pärit 11.-12. sajandist.
Ei kommentteja:
Lähetä kommentti