perjantai 18. kesäkuuta 2010

Kui elekter toodi Tallinna


Tallinna Tehnika- ja Teaduskeskus asub tähelepanuväärses hoones — vanas elektrijaamas. Elektrit tehti siin aastani 1979.

Hoone ehitati aastal 1912 ja ehitust juhtis insener P. Kürenius. Esimene elektritarbija ühendati võrku 24. märtsil 1913. Jaam sai nimeks Tallinna Linna Elektri Keskjaam.

Hoonet on ümber ehitatud aastail: 1924, 1929 (arhitekt E. Habermann) ja 1934. Teise maailmasõja ajal elektrijaam osaliselt hävis, kuid see taastati 1948. aastaks.

Tallinna Tehnika- ja Teaduskeskuse eelkäijaks selles hoones oli Energeetikamuuseum, mis avati 17. detsembril 1993 ja tegutses 5 aastat. Aastast 1999 tegutseb põnevate torude ja generaatorite interjööris Sihtasutus Tallinna Tehnika- ja Teaduskeskus, mille ärinimeks oli 10 aastat «ENERGIAKESKUS». Augustist 2009 kasutab asutus nimetust Energia avastuskeskus.

Teine maailmasõda lõi Eesti energiamajandusele raskeid haavu. Vene vägede lahkumisel 1941. aastal purustati osaliselt nii Tallinna kui ka Ellamaa elektrijaam, omakorda Saksa vägede lahkumisel 1944. aastal purustati Narva, Püssi, Ulila ja Pärnu elektrijaam; vigastusi tekitati ka vahepeal taastatud Tallinna elektrijaamale. Pärast sõja lõppu oli Eesti, eriti Lääne-Eesti energiamajandus üliraskes olukorras. Hädavajalik oli rajada Lääne- ja Ida-Eesti energiavõrkude vahele piisava läbilaskevõimsusega ülekandeliin.
See ülesanne lahendati 1950. aastate algupoolel edukalt Ahtme-Tallinna 110 kV liini ja Järve alajaama ehitamisega. Lääne-Eesti tööstuse arengult võeti pidur ja ligi kümmekond aastat ei olnud energiapuudus enam nii suureks takistuseks. Nende kahe objekti tähtsust Eesti energiamajanduses on raske ülehinnata, sest peale otsese energiadefitsiidi kadumise kaasnesid ehitusega veel mitmed positiivsed asjaolud: sisuliselt tekkis üle-eestiline energiasüsteem ja astuti esimene samm energeetikute ammuse unistuse – Eesti 110 kV ringliini – rajamisel.

Ei kommentteja:

Lähetä kommentti