Iidsete puude aastaringide põhjal taastati
Põhja-Euroopa kliima viimase 2000 aasta taha. Mainzi Johannes Gutenbergi
ülikooli professor Jan Esper ja tema eri maade kolleegid mõõtsid
eelfossiilsete männipuude aastarõngaste tihedust kuni aastani 138 eKr.
Nõnda õnnestus teadlastel esimest korda näidata, et viimase kahe
aastatuhande suundumus on olnud kliima külmenemise suunas. Esperi sõnul
on eelnenud ajalooliste temperatuuride hinnangud Rooma aja ja keskaja
kohta olnud liiga madalad – tol ajal oli siiani arvatust soojem.
Aastaringide
tiheduse mõõtmisest saadavad tulemused korreleeruvad
suvetemperatuuridega Põhjala taiga piiril ja nõnda suutsid teadlased
mineviku temperatuurid eriti täpselt määrata. Rekonstruktsioon näitab
Rooma aja ja keskaja sooje perioode, aga ka rahvasterändamise aja ja
väikese jääaja külmi aegu. Nende tulemused näitavad, et mõlemal kahest
aastatuhandest külmenes keskmise temperatuur 0,3°C, kuna Päikese asend
muutus ja Maa ning Päikese vahekaugus suurenes.
Esper sõnas, et kuigi nende poolt täheldatud efekt
ei tundu olevat kuigi suur, on see võrreldes globaalse soojenemisega,
mis on pisem kui 1°C, siiski oluline. „Meie tulemus näitab, et
rahvusvaheline kliimamuutuste paneel IPCC ilmselt alahindas seda
suundumust külmenemisele,“ ütles ta uudistekanalile Pan European
Networks.
Allikas: paneuropeannetworks.com
Ei kommentteja:
Lähetä kommentti