Hiinas leiti 2500 aasta vanused hirsijahust nuudlid ja koogid

www.elu24.ee 22.11.2010

Hiinas kaevati hiljuti välja nuudlid, koogid, puder ja loomaluud, mille vanuseks on 2500 aastat.

Arheoloogide sõnul lubab leid oletada, et Põhja-Hiina aladel elanud inimesed oli maailmas ühed esimesed pagaritoodete ja nuudlite valmistajad, kirjutab Discovery News.

Teada on, et Vana-Egiptuses hakati umbes samal ajajärgul leiba küpsetama.

Arheoloog Gong Yiweni sõnul kasutasid varased hiinlased käsikivi ning jahutooteid küpsetati tulel.

Hiina teaduste akadeemia teadur Gong ja ta meeskond tegid väljakaevamisi Turpani piirkonnas asuvas Subeixi surnuaias. See piirkond asub Ida- ja Lääne-Hiina vahelisel alal ning seal valitseb kõrbeline kliima.

«Sealne kuiv kliima aitab säilitada. Paigast on leitud mitmeid inimmuumiaid ja kuivanud taimi. Enamik muumiatest on eurooplaste, mitte asiaatide moodi. 19 uuritud muumiast vaid kolm olid mongoliidsete näojoontega,» selgitas Gong.

Arvatakse, et need isikud elatusid pooleldi põllumajandusest, pooleldi olid käsitöölised. Sellele viitavad nõudetootmise jäänused ning igas hauas oli hauapanusena üks nõu.

Lisaks avastati paigast vibude, noolte, sadulate, nahast kehakaitsete, saabaste, nugade ja rõivaste jäänuseid.

Kuid põhiliseks uurimisobjektiks oli toit.

Leidude seas oli kauss nuudlitega, kauss pudruga ning ellipsikujulised koogid ja ümmargused saiad. Keemiline analüüs näitas, et need pagaritooted on valmistatud hirsijahust.

Teadlased tegid küpsetuseksperimendi, püüdes valmistada samasuguseid tooteid ja tegemaks kindlaks, kuidas iidsed kokad küpsetasid.

Tehti kindlaks, et hirsitoodete keetmine on raskendatuid, küpsetamine aga kerge.

Arvatakse, et leidude hulgas olev hirsipuder on keedetud, ka nuudlid on keedetud, kuid koogid on küpsetatud.

Kõik see näitas, et Hiina aladel olid mitmed erinevad toiduvalmistamise viisid levinud juba 2500 aastat tagasi.

Gongi sõnul hakati hirssi kasvatama 10 000 aastat tagasi. See taim on väga vastupidav ning suudab kasvada ka vähese viljakusega aladel.

Toimetas Inna-Katrin Hein

Skoone bastioni maa-alune parkla võib unistuseks jäädagi

www.tallinnapostimees.ee 17.11.2010

Urmas Tooming

Skoone bastioni kõrvale jäävat staadioni peab korras hoidma Dünamo jalgpalliklubi.

Foto: Priit Simson

Skoone bastioni ja Põhja puiestee vahele jääva jalgpalliväljaku alt leiti suvistel arheoloogilistel väljakaevamistel hästi säilinud bastionit kaitsvad vanad müürid, mistõttu sinnakanti kavandatud maa-aluse parkla rajamise mõte võibki jääda vaid unistuseks.

Tallinna kultuuriväärtuste ameti muinsuskaitse osakonna juhataja Boris Dubovik ütles, et möödunud suvel tehti Skoone bastioni kõrval asuval staadionil ning Eesti Raudteele kuuluval maa-ala väljakaevamisi, mille käigus selgus, et bastioni kaitsvad kontreskarpmüürid on suures osas hästi säilinud ning asuvad 30 – 50 sentimeetri sügavusel maapinnast.

«Nüüd on meil täielikud andmed olemas ning need näitavad, et müürid on peaaegu täies ulatuses säilinud,» mainis Dubovik. «Kuna Skoone bastioni detailplaneering on algatamise staadiumis, siis tuleb selles kindlasti arvesse võtta ka neid müüre. Kui sinna staadioni alla tahetakse parklat rajada, siis peab põhjalikult kaaluma, kas on üldse mõistlik ja rahaliselt tasuv seda sinna teha, kuna ruumi jääb väheks.»

Skoone bastioni taastamise ideekonkursi võidutöö nägi ette maa-aluse parkla rajamist Suur-Rannavärava tänavast kuni Suurtüki tänavani. Sellel maal on aga kolm erinevat omanikku – linn, Eesti Raudtee ning üks eraomanik. Seega peaks Tallinn parkla rajamiseks kokkuleppele jõudma nii riigi kui eraomanikuga. Arvestades Vabaduse väljaku kogemusi, ei ole see ilmselt lihtne ning võib lõppeda läbikukkumisega.

«Kui ma vaatan Väike-Rannavärava parklat ja teisigi, siis seal on palju vabu kohti, mistõttu ei ole uue maa-aluse parkla ehitusse investeerimine võibolla kõige mõistlikum idee,» tõdes Dubovik.

Tallinna pearhitekt Endrik Mänd ütles, et eelmisel suvel tehti tõesti Skoone bastioni kõrvale jääval staadionil proovikaevamisi, mille käigus selgus, et bastioni kaitsvad müürid asuvad suhteliselt lähedal maapinnale.

«Kokkuvõtvalt võib öelda, et arheoloogiliste väljakaevamiste maht on seal hiiglaslik ning nagu Vabaduse väljaku kogemus on meile näidanud, tuleb need tööd enne konkreetseid planeeringulahendusi ära teha,» märkis Mänd. «See on protsess, millega tuleb arvestada.»

Ta lisas, et staadionilt tee läbiviimisest ei ole siiski loobutud, sest Põhja puiestee hoonete ja säilinud müüride vahele jääb piisavalt lai maa-ala, kus on võimalik teha ümberkorraldusi ning rajada sinna mingi tee. Samas tahab linnaplaneerimise amet igal juhul väärtustada olemasolevat alled Põhja puiestee ääres, mis tekkis siis, kui bastionaalvöönd lammutati ning ümber vanalinna lodi puiesteede võrk.

Tallinna kesklinna vanema asetäitja Jüri Lumpi sõnul on linnale kuuluv palliplats Skoone bastioni kõrval praegu antud Dünamo jalgpallimeeskonna käsutusse, kes peab seda ka korras hoidma.

Ta lisas, et kunagiste plaanide järgi pidi praeguse staadioni kohalt läbi minema Põhjaväil, kuid uue liiklussõlme väljaehitamise ja teede ümberkujundamise plaanidega ei ole veel selgust majja loodud. Planeerijatel on üks idee, et samast kohast võiks kulgeda mitte Põhjaväil vaid väiksem puiestee. Lõplikult paneb asjad paika Skoone bastioni detailplaneering, mis ei ole aga eriti edasi liikunud.

Kuulus astronoom Tycho Brache mõrvati?

16.11.2010 www.postimees.ee

Taani teadlane Jens Vellev ja vikaar Vladimir Kelnar (vasakul)Brache säilmetega kirstu juures

Foto: Scanpix

Rahvusvaheline teadlastegrupp avas eile kunagise kuulsa Taani astronoomi Tycho Brache haua.

Eesmärgiks on lahendada saladus, miks ja kuidas Brache 1601. aastal 54-aastaselt suri, kirjutab Huffington Post.

Brache suri Tšehhimaal Prahas ja on maetud selles linnas asuvasse kirikusse.

Siiani on arvatud, et taanlane suri neerupõletiku tagajärjel. 1996. aastal Rootsis ja Taanis tehtud analüüsid näitasid, et Brahe habe ja juuksed sisaldasid suures koguses elavhõbedat. Elavhõbeda suurest kogusest tehti järeldus, et ta kas sai mürgituse või mõrvati.

Nüüd püüavad teadlased Århusi ülikooli keskaja arheoloogia professori Jens Vellevi eestvedamisel 400 aasta taguse saladuse lõplikult lahendada.

Appi on võetud uusim tehnika – magnetpildistamine ja PIXE analüüsina tuntud röntgenpildiuuring.

Vellevi arvates võis Brahe oma viimastel elunädalatel manustada elavhõbedat sisaldanud ravimit.

Ühe teooria kohaselt võis ta surma soovida ta assistent, saksa astronoom Johannes Kepler.

Siiani arvati, et Brace juurde on maetud ka temast kolm aastat hiljem surnud abikaasa, kuid naise surnukeha ei leitud.

Arheoloog Petr Veleminsky sõnul leiti Brahe krüptist noore, mitte vanema kui 20-aastase naise ja väikese lapse jäänused. Kuid vanemast naisest ei olnud jälgegi.

Brahe elutöö pani aluse tänapäevasele täheteadusele.

Brahel tekkisid vastuolud Taani kuninga Christian IV ja ta lahkus kodumaalt ning suundus Püha Rooma Riigi keisri Rudolph II kutsel Prahasse.

Ta elas Prahas 1599. aastast kuni surmani 1601. aastal.

Toimetas Inna-Katrin Hein

Irboskast võib saada Venemaa ajalooline sümbol

15.11.2010 www.postimees.ee

Venemaa ajaloolise sümboli nimetuse võib lähiajal saada Pihkva oblastis Eesti külje all asuv Irboska.

Praegu käivad Irboskas kõigi aegade suurimad arheoloogilised kaevamised, mille käigus on päevavalgele tulnud näiteks kindluse peavärava 17. sajandi kivisillutis, samuti pikka aega üheks kõige intrigeerivamaks objektiks olnud salakäik veevõtukoha juurde, vahendas ERR Uudised «Aktuaalset kaamerat».

Paralleelselt muististe väljakaevamisega toimub ka nende osaline taastamine.

Järgmisel aastal tähistab Irboska 1150 aasta möödumist esmamainimisest Venemaa vanimas kroonikas, mille kohta on teinud korralduse ka Venemaa president Dmitri Medvedev. Ettepanek teha Irboskast Venemaa ajalooline sümbol kõlas mõne nädala eest toimunud muistsete Vene linnade teemalisel arutelul Peterburi Ermitaažis, mida korraldas Venemaa Ühiskondlik koda.

Toimetas Berit-Helena Lamp

Peruust leiti kuue koera muumiad

12.11.2010 www.elu24.ee

Peruu arheoloogid avastasid pealinna Lima lähistel konkistadooride eelse aja põliselanike tseremoniaalkeskusest Pachacamacist kuus mumifitseeritud koera.

Arvatakse, et need koerad ohverdati jumalatele, kirjutab Discovery News.

Arheoloog Jesus Holguini sõnul on koertel alles nii karvad kui ka hambad. Koerad olid mässitud kangastesse ning maetud Pachacamaci tellispüramiidi.

Lisaks koertele leiti paigast nelja lapse muumiad.

Arheoloog Isabel Cornejo lisas, et need koerad ja lapsed võidi ohverdada, kuid pole teada, kas seda tehti seoses mõne inka üliku surmaga.

Arheoloogide arvates võivad leitud koerad olla kas Peruu karvutud koerad, mis on sealne iidne koeraliik või siis lambakoerad, mida kasvatati Chiribaya kultuuris, mille õitseaeg oli 900 – 1350 pKr.

«Koerte tugevad hambad lubavad oletada, et tegemist oli kodustatud koertega, keda kasutati jahil,» lausus ekspert Enrique Angulo.

Koerte tõud püütakse teha kindlaks röntgeni abil ning samas ka see, kas need koerad tapeti.

Pachacamaci muuseumi juhi Denise Pozzi-Escot sõnul aitab koerteleid laiendada teadmisi iidse Peruu koerte kohta.

Need koeramuumiad säilisid tänu Peruu rannikuala kuivale kliimale.

Pachacamac oli kunagi põliselanike tähtis tseremoniaalkeskus, kuhu tuli palverändajaid lähedalt ja kaugelt. Paigas ohverdati nii inimesi kui ka loomi.

Enne inkasid, kes selle paiga 1400. aasta paiku eKr. üle võtsid, elasid seal vähemalt kolme erineva kultuuri esindajad. Inkad allutati 1532. aastal Peruusse saabunud Hispaania konkistadooride poolt.

Toimetas Inna-Katrin Hein

Egiptus saab Tutanhamoni aarded tagasi

11.11.2010 www.elu24.ee

Vaarao Tutanhamoni hauakambrist pärit kuju

Foto: Scanpix

USA New Yorgi Metropolitan Museum of Art tagastab Egiptusele nende kollektsioonis olevad vaarao Tutanhamoni hauakambrist pärit esemed.

Tegemist on 19 esemega, mille hulgas on ka lapis lazulist väike sfinks, mis võis kunagi Tutanhamoni käevõru ehtida, kirjutab Yahoo News.

Need esemed jõudsid muuseumisse 1920. – 1940. aastatel.

New Yorgis asuva muuseumi ekspertide uuring kinnitas, et kogus on üsna palju poiss-vaarao hauakambrist pärit esemeid.

Metropolitan Museum of Art juhi Thomas Campbelli sõnul on need asjad Egiptusest ebaseaduslikult välja toodud ajal, mil väljakaevamiste kohta käivaid reegleid peaaegu polnud. Tegelikult on need esemed Egiptuse riigi omand.

Enne Egiptusesse tagasi saatmist korraldab muuseum neist veel viimase näituse Times Square`il, mis on avatud kuni jaanuari lõpuni.

USA muuseumi poolt tagastatavad objektid pannaks Kairos asuvasse Egiptuse muuseumi. Nende lõplik sihtkoht on aga 2012. aastal Gizas avatav Suur Egiptuse muuseum.

Tagastatavate esemete hulgas on veel näiteks pronksist koer, kellel on kuldne kaelarihm ning vaarao kaelaehe.

Oletatakse, et esimesed esemed jõudsid New Yorgi muuseumisse Tutanhamoni hauakambri 1922. aastal avastanud inglasest arheoloogi Howard Carteri kaudu. Carter müüs osa Egiptusest kaasa toodud aaretest ameeriklastele.

Carter teatas Kuningate Oru hauakambrileiust 26. novembril 1922.aastal. Seaduse järgi oleksid nad hauakambri avamiseks pidanud saama Egiptuse võimudelt loa ning ootama ära kohaliku võimuesindaja. Kinnitamata andmetel avasid inglased hauakambri ja varastasid sealt salaja esemeid. Siis müüriti see uuesti kinni ja oodati Egiptuse esindajat leidu kinnitama.

20. sajandi alguses lubas Egiptus väljakaevajatel teatud hulga leide endale jätta. See ei kehtinud aga Tutanhamoni hauakambrist leitud objektide kohta.

Kui Howard Carter 1939. aastal suri, leiti ta villast suur hulk iidseid Egiptuse päritolu esemeid.

Egiptuse peaarheoloogi Zahi Hawassi sõnul on nad aastaid tegelenud välismaale viidud esemete tagasi nõudmisega.

Tutanhamon oli Vana-Egiptuse vaarao 18. dünastiast. Ta valitses umbes 1336–1327 eKr.
Toimetas Inna-Katrin Hein

Pompeis kukkus kokku 2000-aasta vanune gladiaatorite maja

www.postimees.ee 08.11.2010

Varing Pompeis

Foto: Scanpix

Itaalias Pompeis kadus kallihinnaline tükk ajalugu.
Vesuuvi vulkaani purskes püsti jäänud 2000 aasta vanune ehitis, niinimetatud gladiaatorite maja varises möödunud nädala laupäeval, edastab Reuters.

Umbes 80-ruutmeetrise hoone varingut märgati laupäeva hommikul kui Pompei linnmuuseumi oldi külastajatele avamas.

Kokku kukkunud maja kandis nime Schola Armaturarum Juventus Pompeiani. Ajaloolaste andmetel koolitati selles ehitises gladiaatoreid.

Itaalia kultuuriministeeriumi ekspertide arvates on võimalik ehitise alaosas olevaid freskosid veel päästa.

Itaalia president Giorgio Napolitano sõnul on juhtumi puhul tegemist «Itaalia häbiplekiga» ning ta nõudis Pompei eest vastutajatelt selgitust.

Asjatundjate hinnangul võisid ehitise hävingut põhjustada paduvihmad, kuid ei välistatud ka seda, et gladiaatorite maja oli viletsalt konserveeritud.

Arhitektuuriajaloolaste ja arheoloogide arvates ei hoolitse Itaalia riik Pompei mälestusmärkide eest piisavalt.

Itaalia valitsus käivitas kaks aastat tagasi projekti, mille eesmärgiks oli selle iidse linna säilitamine ka tulevastele põlvedele. Kuid siiani ei ole suurt midagi ära tehtud.

Pompeist on saadud väärtuslikku informatsiooni antiikaja elu kohta.

Vesuuvi vulkaani purse mattis 79. aastal pKr 13 000 elanikuga linna laava ja tuhakihi alla.

Iidsest Pompeist on seni välja kaevatud kaks kolmandikku.

Toimetas Inna-Katrin Hein