1864. aastal valminud Olustvere mõisa viinaköögi renoveerijad on avastanud viinatööstuse jahutuskanalid, keldri võlvkaared ning mitu nõukogude ajal kinni ehitatud akent ja ust.
Olustvere teenindus- ja maamajanduskooli projekti- ja arendusjuht Marika Luik ütles, et maakividega vooderdatud kanalid aitasid jahutada viinapõletamisseadmeid. «Jahutusvesi tuli hoonesse tiigi poolt sisse ja voolas teiselt poolt välja,» selgitas ta. «Seetõttu asub tiik kõrgemal kui maja.»
Eterniitkatust eemaldades selgus, et viinaköögi keldril on uhke võlvlagi. Projektijuht lubas, et see taastatakse esialgsel kujul ja kaetakse muruga.
Renoveerides on selgunud, et hoone osad on ehitatud eri ajastutel, mistõttu seal on näha mitme meistri käekirja. «Mõisnik ehitas siis, kui ta jälle raha juurde sai, aga kõik on tehtud äärmiselt korralikult,» lausus Luik.
Hoone mäekülje sees paiknevat soklikorrust lahti kaevates leiti, et selle tugimüür on arvatust tunduvalt pikem. «Kavas oli hoone üks külg vaid osaliselt lahti kaevata, et vana tugimüür taastada, aga nüüd otsustasime terve majakülje välja kaevata,» rääkis Luik. «Nii muutus maja palju suuremaks ja avaramaks.»
Töö käigus leitud uks ja kaks akent taastatakse samuti. Seetõttu kujunevad tööd plaanitust kallimaks, aga kuna hange tuli oodatust odavam, mahub see eelarvesse.
Jahutusseadmed ja kanalid joonistati üles ning seda kaarti saab edaspidi vaadata näituseruumis, kuhu seatakse üles ka keraamika ja klaasi tootmise ajalugu tutvustav ekspositsioon. Seal võib uudistada ka vana praagatünni ja toru, mida mööda viinapõletusjäätmed söödaks härjatalli pumbati.
Soovijatel on võimalik järgmisel suvel viinaköögi soklikorrusele rajatavas keraamika- ja klaasikojas saviesemeid valmistada ning klaasi puhuda. Põhikorrusele kavandatakse portselani maalimise ja joonistamise ruumi.
Ei kommentteja:
Lähetä kommentti