Postimees 18.05.2010
Lõuna-Mehhikost Chiapa de Corzost leitud püramiidist paljastus matusekamber
Foto: Scanpix
Arheoloogid avastasid Lõuna-Mehhikost 2700 aasta vanuse matusepüramiidi.
Püramiidist leiti hauakamber, milles olid nelja inimese jäänused, kirjutab AFP.
Arheoloogid oletavad, et tegemist võis olla kuninga või preestri matmispaigaga.
Arheoloog Emiliano Gallaga sõnas, et haud pärineb ajavahemikust 500 – 700 eKr.
«Püramiidi uurimine näitas, et see võib olla varajasim näide, et püramiidi ei kasutatud ainult jumalakummardamise paiga, vaid ka matmispaigana,» selgitas Gallaga.
Ameerika mandri põlisrahvad rajasid püramiide, mõistmaks maailma toimimist. Need püramiidid olid jagatud erinevateks osadeks, millest nende arvates maailm koosnes – alates maa-alusest kuni taevase sfäärini.
Püramiidhaud avastati Chiapase osariigist Chiapa de Corzost ja selle ehitasid Zoque indiaanlased.
Arheoloogide kinnitusel on see püramiid 1000 aastat vanem kui maiade juhi Pakali tuntud matusepüramiid Palenques.
«Nüüd avastatud püramiidi on maetud kunagine Chiapa de Corzo alade valitseja. Esialgu oli haud ümbritsetud puiduga, kuid nüüdseks on see ammu hävinud,» laususid arheoloogid.
Arheoloogid alustasid püramiidi väljakaevamist selle aasta aprillis. Möödunud nädalal jõuti hauakambrini, mille suurus on kolm korda neli meetrit.
«Lisaks 50-aastase mehe jäänustele olid seal ka umbes üheaastase lapse jäänused. Laps oli pandud mehe rinnale. Mehe jalgade juures oli veel ühe, umbes 20-aastase mehe surnukeha, tundub, et tegemist on hauda kaasa pandud inimohvriga,» selgitasid arheoloogid.
Samas kõrval olid ka 50-aastase naise jäänused. Ka tema oli maetud ülikule kohaselt ning ta keha katsid vääriskivid.
Hauas oli ka keraamikat, millest osa pärines nii kaugelt nagu tänapäeva Guatemala aladelt. Leitud nõud viitavad olmeekide kultuurile, mida peetakse Kesk-Ameerika aluskultuuriks. See kultuur tekkis Mehhiko lahe äärsetel aladel 1200. aasta paiku eKr.
Leid tõstatas küsimuse, kas olmeekide püramiidides võib samuti matmispaiku olla.
Siiani ei ole olmeekide püramiide kuigi palju uuritud, kuna nad asuvad väga niiskes piirkonnas ning siiani ei arvatud, et seal võiks inimjäänuseid olla.
Toimetas Inna-Katrin Hein
Ei kommentteja:
Lähetä kommentti