Pällamõis

Saaremaa pakub arheoloogiadoktor Marika Mägile avastamisrõõmu

Meie Maa 27. juuli 2005.

Arheoloogiadoktor Marika Mägi alustas tänavusuvisel ekspeditsioonil kaevetöödega Püha kiriku lähedal Risti jõe juures metsas rahvasuus tuntud "mereröövli lossi" varemete juures, kirjutab tänases Meie Maas Aare Laine.

"Ilmselt on siin tegemist hiliskeskaegse väikese kivist linnusega. Etteruttavalt võiksin öelda, et ehitis võis olla suuruse järgi otsustades vasallilinnus. Linnuse keskosa on kivist. Vundamendi osad on täiesti jälgitavad. Siinsamas kõrval on ka muistne ohverdamiskoht. Avastatud on see kohalike inimeste juttude järgi. Kõikidel legendidel on ikkagi oma tõetera sees, kuigi enamasti on see päris kõvasti moondunud," tõdes Tallinna Ülikooli ajaloo instituudi arheoloogiaosakonda juhatav Marika Mägi.

Mõnede legendide järgi on selles paigas ka saarlaste sadam olnud. Arheoloogideni ja ajaloolasteni pole see teave siiski kirjalike allikate kaudu jõudnud. Trükisõnas sellist lossi mainitud ei ole.

Tänu kohalike inimeste initsiatiivile puhastati oletatav "mereröövli loss" võsast. Idee tuli Püha koguduse õpetajalt Anti Toplaanelt ja ajaloolase haridusega Jaanis Priilt. Selles saladuslikus paigas on võsa raiumisega ametis olnud nii kirikuinimesed kui viikingiklubi liikmed ja Pihtla noorkotkad. Marika Mägi tänab kõiki inimesi, kes teda on aidanud.

"Tahaksime teada, mis koht see üldse on. Paik on ju väga ilus. Lähedal on maaliline Risti oja oma kõrgete kallastega. Sutu laht ei jää siit kaugele. Mererand on siin kogu aeg laugjas olnud. Jõe suue pakkus sobiva võimaluse sadamaks. Koht on hästi säilinud. Labida oleme siin kahel korral maasse löönud. Proovikaevamisel tuli XVI sajand kohe vastu," rõõmustas ekspeditsiooni juht.

Mägi sõnul on selles paigas toimunud muinasajal intensiivne tegevus, kuigi kahe kaevandi põhjal ei saa veel täpseid järeldusi muinas- ja keskajast teha. Tõenäoliselt on keskaegne loss püstitatud varasemale sadamakohale.

Marika Mägi väitel on keskaegseid kirjalikke allikaid vähe. Saaremaa vanematel kaartidel, mis tehtud enne XVII sajandit, on üsna sageli märgitud selline koht, nagu viik. "Nendel kaartidel on lahte tähendav sõna märgitud nagu lossina. Selle kohta polegi osatud õiget selgitust pakkuda. Paik jääb Kuressaarest või Arensburgist ida poole. Võib suure tõenäosusega arvata, et just rahvasuus "mereröövli lossi" tähistatigi kaartidel Viigina. XVII sajandil kui täpsemaid kaarte hakati koostama, pole seda enam märgitud. Ilmselt pole lossi siis enam olnud," oletas Marika Mägi.

"Sel suvel mõõdistan ma tudengitega ala täpselt ära, et saaksime teada linnuse põhiplaani. Võib-olla õnnestub järgmisel aastal teha natuke suurem kaevand. Siis saaksime rohkem keskajast teada. Mind huvitab ka muistsete saarlaste tegevus selles paigas," rääkis Marika Mägi.

Rahva jutu järgi olnud Tõllul selles paigas mõis ja mõningatel andmetel ka loss. Siis aga tulnud sõda ja Tõll oli ühe lahingu õnnetumal kombel kaotanud. Tõll pidi jätma oma mõisa ja lossi ning minema hoopis Sõrve Anseküla kanti.

Balti-Saksa uurijate sõnul kajastavad Tõllu-lood kunagi sündinud lugusid. Tõllustet peetakse laialt levinud legendi järgi Tõllu mõisaks. "Ehk on mõeldudki sedasama lossi? See maa kuuluski ju Tõlluste mõisale. XVIII sajandi kaardil on Tella mõis juba peale märgitud. 1590.aastal liideti see maa-ala Tõlluste mõisaga. Arvatavasti oli loss siis juba maha jäetud," arutles Marika Mägi.

Miks loss maha jäeti? Kas see hävis tulekahjus või mingil muul põhjusel? Neile küsimustele on praegu raske vastuseid leida.

1798. aasta atlasele on selle koostaja märkinud kaks Tõllu hauda. Üks neist asub Tiirimetsas ja teine Püha lähedal. Marika Mägi arvates on kaardi koostaja ajanud segi Tõllu haua ja Tõllu kindluse. "See on nüüd üks argument Tõllu kindluse leidmisest," argumenteeris arheoloog.

Arheoloogid Suure Tõllu jälgedel

Arheoloogid kaevavad Saaremaal Suure Tõllu mõisaks peetavat linnusekohta.

Garel Püüa

Eesti Päevaleht 19. juuli 2007

Tallinna ülikooli arheoloogiatudengid uurivad Saaremaal Sutu lahe lähedal Ristioja ääres asunud muistset sadamakohta ja 16. sajandi keskel sinna rajatud jõukat vasallilinnust, mida rahvasuu seostab Suure Tõllu ja piraatidega.
“Rahvajuttude järgi asus metsas mereröövlite linnus, kuid lisaks on paika seostatud saarlaste kangelase Suure Tõlluga, millele viitab ka 18. sajandi kaartidel ära toodud kohanimi Pella Mois,” ütles Tallinna ülikooli arheoloogiaprofessor Marika Mägi. Tema sõnul on Pell Tõllu harvaesinev paralleelnimi ja rahvapärimuse kohaselt kaotas vägilane pärast ebaõnnestunud lahingut oma mõisa ning oli sunnitud Sõrve kolima.
Krahv Mellini 1798. aasta Liivimaa atlases on koht märgitud nimega Tölles Grab ehk Tõllu haud, kuid mõne aasta eest sattusid arheoloogid oma uurimisretkel hoopis 16. sajandist pärit hoonevaremetele. “Leiu teeb harukordseks see, et toona olid Saaremaa mõisad meie mõistes suured õlgkatusega talumajad, kuid siin on tegu kahekorruselise kivihoonega, mille külge on ehitatud veel väiksemaid kõrvalhooneid,” selgitas Mägi, kelle kinnitusel on ainus analoog seni teada Taanist Põhja-Jüütimaalt. Ligi meetripaksuste müüridega mõisahoonel olid klaasitud tinaraamidega aknad ning punastest kividest katus. Majas oli isegi algeline kanalisatsioon, sest hoonest suundus kraav otse jõkke.
“Napid kirjalikud allikad mainivad hilisema Tõlluste mõisa alla kuulunud, 1550. aastatel rajatud väiksemat mõisakompleksi, mille omanikuks oli tol ajal Kuusiku-nimeline mees, kes pärines tõenäoliselt kohaliku rahva hulgast. Teooriat kinnitab ka leitud ripatsmünt, sest saksa soost naised neid ei kandnud,” lausus Mägi.
Muistne sadamakoht
Kaevamiste käigus tuli 16. sajandi hoonete kõrvalt välja muinas- aja lõpust, 11.–12. sajandist pärit keraamikarohke kultuurikiht, mille paksus on kohati 30 sentimeetrit. “Arvestades, et koht jääb põllumaadest eemale ning on üldiselt laugjal rannikul sobiv mererannalähedaseks jõesadamaks, võis tegemist olla Sutu lahe ühe olulisema muistse sadamakohaga,” lausus Mägi, kes leidis ka tõenäoliselt muinasaja lõpust pärinevad paadisilla jäänused. “Ma ei oleks üllatunud, kui viikingipaatidele sobiv sadamakoht sai alguse juba 5.–6. sajandil, mil meri siiani välja ulatus,” nentis arheoloog. Sadam on hiljemalt 13. sajandil siiski maha jäetud. “Kolm sajandit hiljem rajas keegi siia oma linnuse, kus kaubeldi ja tegutseti veel umbes 150 aastat,” nentis Mägi.

Lõppesid arheoloogilised väljakaevamised Pällamõisas

Merje Pors Meie Maa 23-07-2007

Reedel lõppesid terve juulikuu kestnud arheoloogilised väljakaevamised Pihtla vallas Pällamõisas, kus seekord kaevamiste juhi Marika Mägi sõnul midagi sensatsioonilist ei leitud.

Vastused kõikidele küsimustele

Tallinna Ülikooli arheoloogia osakonna juhataja vanemteadur Marika Mägi ütles Meie Maale, et kuigi märkimisväärseid leide ei olnud, said tema ja väljakaevamistel abiks olnud Tallinna Ülikooli tudengid vastuse kõikidele neid huvitanud küsimustele: “Ja need (vastused – toim.) olid sellised positiivsed ja huvitavad. Pettunud ma küll ei ole.” Mägi arvates ei ole leiud sugugi kõige olulisemad, kuigi enamasti just leidude kohta küsitakse.

Pällamõisas on nii asustuskiht muinasajast kui ka hiliskeskaegse vasallilinnuse varemed. “Mida põhiliselt leidmiseks saab nimetada, on see, et me täpsustasime, milline see 16. sajandi kindlustusmõis välja oli näinud,” rääkis Mägi.

Intensiivne sadamakoht

Mägi pidas huvitavaks asjaolu, et muinasaja sadamakoht on olnud väga intensiivne.

Tõenäoliselt oli tegemist Sutu lahe ühe olulisema muistse sadamakohaga.
Liiva seest leidsid väljakaevajad ka puidu jäänused: “Seal oli plankudest ehitatud paadisilla jäänus. See on küll haruldane, käegakatsutav leid.”

Marika Mägi on Pällamõisast huvitatud eelkõige seetõttu, et tal on teostamisel projekt, mis käsitleb rannaalade arengut ning seda, kuidas on sadamakohad seotud külade, talude, keskaegsete väikeste linnustega ja ka muinasaja linnustega.

Esimene proovikaevand Pällamõisa varemete kõrvale tehti juba 2004. aastal. Järgmisel aastal tehti teine proovikaevand, et selgitada kultuurkihi ulatust ja täpsustada varasema kultuurkihi dateeringut. Toona saadi proovikaevandist igapäevase olmega seotud leide, keraamikat, loomaluid ja münte.

***

Pällamõis – seni tundmata vasallilinnus keskaegsel Saaremaal?

Asukoht: Sutu küla äärealadel Ristioja ääres, Pihtla vald

Tõenäoliselt muinasaja lõpul on Ristioja kaldal toimunud suhteliselt intensiivne inimtegevus. Arvestades, et koht jääb põllumaadest eemale ning on üldiselt laugjal rannikul sobiv mereranna-lähedaseks jõesadamaks, võis tegemist olla Sutu lahe ühe olulisema muistse sadamakohaga.

Peale koha mahajätmist on keskaja lõpuosas rajatud samale kohale hoonekompleks – vasallilinnus. Hiljemalt 18. sajandi alguseks, tõenäoliselt aga juba varem, on koht maha jäetud – selleaegsetele kaartidele pole enam isegi mitte varemeid märgitud, kuid ära on toodud kohanimi – Pella Mois.

Pällamõisa pole vanemates kirjalikes allikates mainitud. Pole võimatu, et pea kõikidel vanematel kaartidel umbes Sutu lahe põhjaossa märgitud Vic võiski tähistada Pällamõisat.

Allikas: Tallinna Ülikooli Ajaloo Instituut arheoloogia osakond

Fotod ja kokkuvõte: http://www.arheoloogia.ee/index.php?Itemid=36&id=110&option=com_content&task=view&lang=et