Foto 1: Grigori Jelissejev elas oma palees Fontanka 64
Foto 2: Jelissejevi naise Marie buduaar
Foto 3: Jelissejevite perekond Oru lossi terrassil
Foto 4: Poeg Sergei 1889-1975, oli Pariisis Idamaade uurija
Foto 5: Grigori ja ta naine Marie Jelissejev
Jelissejev abiellus 19aastaselt, endaga ühevanuse neiuga. Maria oli Sankt-Peterburgi esimese gildi kaupmehe, põlisaukodaniku Andrei Ivanovitš Durdini tütar. Sajandivaheusel oli Durdinite sugupuu sama tuntud ja väljapaistev kui Jelissejevite omagi. Vanaisa Ivan Aleksejevitš Durdin oli Jaroslavli kubermangust pärit mõisniku pärisori, kes sai vabaduskirja ja sõitis 1845. aastal Peterburi. Algul kirjutati ta sisse kaupmeeste kolmandasse gildi. Koos vennaga panid nad aluse suurele perele, elades Peterburis neli põlvkonda kuni Oktoobrirevolutsioonini, mis paiskas nad laiali üle kogu maailma.
1839. aastal rajas vanaisa Durdin kalja- ja õllevabriku, mis 38 aasta pärast reorganiseeriti Maria onu poolt õlletehase ühistuks Ivan Durdin. 20. sajandi alguses oli see suur tööstuslik ettevõte, mille direktoriteks olid Maria onupojad ja vend.
Samas tehase rajoonis paiknesid ka Durdinite üürimajad. Paljude aastate jooksul oli Maria Jelissejeva oma mehele suureks abiliseks nii äri- kui ka heategevuslikus töös.
Perekond elas Peterburis Vassili saarel kahes isiklikus majas. Pärast isa surma 1892. aastal renoveeris Jelissejev arhitekt Baranovski abiga kogu hoonete interjööri, arvestades isikliku maitsega. Esimesel korrusel paiknesid kauplus ja
kontor, kahel ülemisel korrusel olid eluruumid. Arhitekt suurendas mõningaid ruume ja kujundas paraadsaalide sisustuse rokokoo- ja renessanss-stiilis. Kahte maja ühendas pidulik anfilaad. Siiani on säilinud tammepuust mööbliga kabinet, nikerdatud laed ja mosaiikpildid, marmorist keerdtrepp ning hiigelsuured peeglid teise korruse saalis. Nõukogude ajal anti need kaks maja Optika Instituudile. Suviti elas perekond
Eestimaal Oru lossis.
Ei kommentteja:
Lähetä kommentti