Arvi Haak
Tartu Ülikooli arheoloog
TÄNAVUSED ARHEOLOOGILISED uurimistööd Viljandi ordulinnusel on lõppenud. Kaks kaevandit Kaevumäe järvepoolsel küljel olid peatuspaigaks paljudele lossimägedesse sattunuile, turismigruppidele ja igapäevastele möödajalutajatele.
Kõige sagedamini võis kuulda soovi, et uuritaks kiiremini ja rohkem. Tänapäeva arheoloog on teadlik asjaolust, et ka parimal metoodilisel tasemel toimunud kaevamised tähendavad lammutamist ja hävitamist.
Mis konserveerimata jäänud müüridega juhtub, võib näha, kui võrrelda Viljandi linnuse 1878. aasta kaevamiste järel tehtud fotosid, mis on eksponeeritud Tasuja puiestee äärsel stendil, pealinnuse müüride praeguse seisukorraga.
Hävitamisest ei saa rääkida vaid konserveerimata jäänud müüride puhul. Läbikaevatud alal on kultuurikiht, peamine info talletaja, igaveseks hävitatud. Seetõttu tuleb avastatut võimalikult täpselt jäädvustada ning praegused, üsna väikesed, ent plaanipäraselt rajatud kaevandid võimaldavad otsustada, millise piirkonna laialdasem uurimine on edaspidi oluline.
TÄNAVUSI LEIDE tuleb igati esile tõsta. XIII sajandi lõpust või XIV sajandist pärinevad emailmaalingutega klaasileiud ja neli keskaegset täringut on 125-aastase uurimisajaloo jooksul esimesed sellised leiud.
Võib-olla sama olulistena tuleb esile tuua mõnd imepisikest tulekivikildu, mis loodusliku aluspinna läheduses paiknedes võiksid toetada eelmisel aastal tekkinud oletust kiviaegsest asustusest Kaevumäel, ning leiurohket XIII ja XIV sajandi vahetusse dateeritavat ladestust importkeraamika, tööriistakatkete ja mündileidudega.
Ehkki sakslaste rajatud linnuse olemaolu Kaevumäel oli väljaspool kahtlust, puudus seni sellele arheoloogiline kinnitus. Kui kirjalikud allikad räägivad linnuse rajamisest ning mainivad kõrgel positsioonil isikuid, siis arheoloogilised leiud annavad linnuseasukate tarbimisharjumuste kaudu teistsugust infot.
KAHE VIIMASE AASTA välitööd lubavad määratleda linnuse esialgse, XIII sajandil rajatud piirdemüüri ning eeslinnuse hoovil avastatud, lubjakihiga kaetud tellispõrandaga linnuseosa, mille uurimine jätkub tuleval aastal. Paljusid leide, mis arheoloogidele samavõrd olulist infot kannavad, ei jõua siinkohal mainida.
Usun, et kuue aasta jooksul, mil Viljandi linn on arheoloogilisi uurimisi rahastanud, on teadmistepagas mineviku kohta oluliselt täienenud. Kaevamistulemused on andnud alusmaterjali mitmetele artiklitele ja ettekannetele nii Eestis kui välismaa väljaannetes ning konverentsidel. Viljandi mai- ja juunikuistel külalistel on olnud võimalus näha linnuse koore alla.
Seni tehtu kohta avaldatud ning asjaosaliste ringis käibetõdedeks kulunud teave pole huvilistele kättesaadav. Seda näitab fakt, et peaaegu iga päev tuli vastata samadele, tänavuste uurimistöödega mitte seotud küsimustele.
EHKKI LOSSIVAREMETE konserveerimise kontseptsioonis on Kaevumäele infopunkt ette nähtud, tuleks otsida raha linnusevärava juures oleva rekonstruktsioonjoonise kõrvale olulisemat teavet edastava stendi seadmiseks. See ei peaks dubleerima Tasuja puiestee äärset, vaid andma lühiülevaate just Kaevumäel asunud pealinnusest.
Mõistagi saaks ja tuleks olulisemat infot paremini esitada ka internetis, et näiteks giididki vajaliku info hõlpsamalt leiaksid. Arvan, et linnus kui Viljandi olulisim sümbol on seda ettevõtmist ning sellega kaasnevaid kulutusi väärt.
Ei kommentteja:
Lähetä kommentti