Jõepargis tulid päevavalgele kadunud hoonete jäänused. Neljapäeval, 30. augustil on Harjumaa Muuseumi külastamine ja sünnipäevaüritustel osalemine tasuta. Muuseum on avatud 11.00-18.00. Sünnipäeval tutvustavad arheoloogid oma leide.
Sünnipäev on täis üritusi. Muuhulgas on kavas lastele mõeldud orienteerumismäng jõesaarel ja giidiga ekskursioon näitusel Matkakutse
Muuseumis saab teada, millised olid telgid, seljakotid ja muu matkavarustus aastaid tagasi ning kus on Harjumaa paremad matkakohad. Algs on kell 15.00. Pärast seda tehakse ekskursioon muuseumi arhiivi- ja esemekogu hoidlasse. Kell 16.30 on kavas viktoriin Harju elust ja kell 17 Arheoloogiaretk Keila jõepargis
Keila mõisa pargis augusti alguses läbiviidud arheoloogilistest kaevamistest ja leidudest räägivad ning retke juhivad Agu EMS OÜ arheoloogid
Harjumaa Muuseum asutati 30. augustil 1988 ja tegutseb maakonnamuuseumina Keila mõisa valitsejamajas.
Muinsuskaitseameti soovil maaomaniku tellitud arheoloogiliste proovikaevamiste käigus on Agu EMS Osaühingu töötajad leidnud tõenäoliselt 17. sajandist pärit hoonete ja mõisa pargi piirdemüüri jäänuseid.
Juulis ja augusti kahe nädala kestel toimunud arheoloogilistel proovikaevamistel tehti maasse poolsada kuni meetri sügavust auku, millest umbes pooltest midagi ka leiti. „Oleme leidnud palju vanade müüride jäänuseid,“ ütles Agu EMS OÜ arheoloog Ragnar Nurk. Mõnes kohas leiti ka klaasi- ja potikilde, ahjukahlite fragmente ja muid kilde.„Märkimisväärne on, et kõik leitud müürijupid olid praegusest maapinnast vaid kuni mõnekümne sentimeetri sügavusel. Proovikaevamiste käigus saame vaid aimu, mis siin kõik võib veel olla,“ ütles Nurk.
Muinsuskaitseameti Harjumaa vaneminspektor Ulla Kadakase sõnul tekitavad leiud palju uusi küsimusi Keila kindlustatud mõisa ajaloo kohta. „Leiud nii laial alal on ajaloolasele kahtlemata meeldiv üllatus, kuigi võis oletada, et selline võimas mõis pidi asetsema laiemal alal, kui me seda praegu looduses näeme,“ ütles Kadakas. „Proovikaevamisi tehti praegu vaid Harjumaa Muuseumi hoonest lääne ja lõuna suunal, kahtlemata on keskaegsete-varauusaegsete hoonete jäänuseid säilinud ka Linnuse teest ida pool,“ lisas ta.
Vanimad säilinud plaanid Keila mõisapargi alast on pärit 19. sajandi teisest poolest. Varaseim teadaolev kindlalt dateeritud kaart on 1888. aastast. Harjumaa muuseumist edela pool leitud müüre nende kaartide peal ei ole. 17. sajandist säilinud kaardil on kogu kindlusmõis tähistatud vaid tingmärgiga. Küll on 1694. aastast säilinud mõisa hoonete ja nende sisustuse inventariloetelu. Selle põhjal võis eeldada, et hooneid oli mõisapargis enam, kui praegu näha olev keskaegse mõisa osaliselt väljakaevatud ja konserveeritud elumaja ja hilisem, arvatavasti 17. sajandi mõisahoone, mille ase on eelmise kõrval asuvas künkas. Mõisa on esmakordselt mainitud 1433. aastal. “Arvatavasti sai mõis kannatada Liivi sõja ajal.
17. sajandil oli Keila mõis üks piirkonna rikkaim mõis, kuuludes Rootsi kuninga Tallinnas resideerivatele asevalitsejatele,“ rääkis Ragnar Nurk. Keskajal kuulus mõis Liivi Ordule.
Arkaadia Jõesaare AS esitas Muinsuskaitseametile kooskõlastamiseks Jõesaare detailplaneeringu eskiisi, millega on alale planeeritud mitmeid elamuid. Ulla Kadakase sõnul annavad arheoloogiliste uuringute tulemused alust vaadata planeeringu eskiisi uues valguses. “Selge on, et keskajast pärit müüre peab säilitama,” ütles Kadakas.
Ei kommentteja:
Lähetä kommentti