Arheoloog Arvi Haak uudistab ühte värskelt välja kaevatud kümnest massiivsest pantsernaelast, millega lossiisandad omaaegsetest turvanõuetest lähtudes kutsumata külaliste vastu väravaid kindlustasid. Foto: Peeter KümmelPärimusmuusika keskuse ehituse eelkaevamistel tuli välja osa kunagise ordulinnuse peaväravast, kuid see 400 aasta vanune leid ei lükka uusrajatise valmimist edasi.
Arheoloogid sattusid keskuseks kavandatava Kirsimäe aida kõrval linnuse kunagise peavärava XVI sajandist pärinevale ehitisele, tehes kommunikatsioonikraavide tarbeks proovikaevamisi. Leid on oluline, sest eeslinnusega oldi seni kursis peaasjalikult ühe XVII sajandist pärineva plaani järgi.
Põnev avastus
«Kus keskajal peavärav asus, seda polnud seni täpselt teada,» rääkis Viljandi Muuseumi arheoloog Arvi Haak. «Me sattusime müürile, aga sellele lisaks leidsime umbes meetrilaiuse ava, mille põhi on laotud maakividest. Kohe tekkis küsimus, mis see siis on. Nii väike käik peaväravaks ei sobi, kuid suure tõenäosusega asus peavärav kohe selle kõrval.»
Leitud jalgvärav võis olla kasutusel XVI sajandi lõpul, kui peasissekäik oli mingil põhjusel suletud.
Pärast Liivi sõda 1599. aastal linnust valitsenud poolakate revisjonikirjas on mainitud, et samas kohas asus tõepoolest värav ja seetõttu on arheoloogid täiesti kindlad, et sattusid peaväravale. Lõpliku kinnituse saab arvamus, kui hakatakse lahti võtma aida väliskülge.
«Me teadsime seni ainult seda, et eeslinnuse värav oli kusagil, aga ei midagi täpsemat,» peab Haak leidu väga huvitavaks.
Kõnealuses väravakonstruktsioonis on kasutatud palju telliseid. Arheoloogid leidsid ka kümmekond laia peaga pantsernaela. Need taoti väravasse üsna tihedalt, et takistada selle süütamist või kirvega raiumist.
Leid ehitust ei pidurda
Kunagise linnuse territooriumile ehitama hakates võeti arvesse, et seal tuleb põhjalikke uuringuid teha. Kommunikatsioonikraavide kaevamine peaks praeguse kava järgi algama järgmise aasta kevadel.
Arheoloogid soovivad enne teada saada, kui kaugele väravaehitis ulatus ja millises seisus on peamine väravaava. Kogu konstruktsiooni väljakaevamiseks ei saa Arvi Haagi sõnul keskuse rajajaid kohustada. Tema hinnangul oleks see väga mahukas, ent ka huvitav töö.
«Mõnes mõttes läks ehitajatel kergemaks: nüüd on lai koridor, mida mööda saab trasse majja tuua ilma väravaehitist kahjustamata,» selgitas Haak eeluuringute kasulikkust. «Üsna suur osa sellest pinnasest on ühtlane telliserusu. Loomaluudega kultuurikiht on 15—20-sentimeetrine tumedam viirg. Seda on põhjust lähemalt uurida.»
Üks pärimusmuusika keskuse ehituse eestvedajaid Ando Kiviberg kinnitas samuti, et ehitus venima ei hakka.
«Arutasime seda küsimust just eile hommikul ning jõudsime järeldusele, et see leid meie tähtaegadele takistusi ei sea,» ütles Kiviberg. «Põhivärav jääb nii leiukohast kui aidast eemale ning seal pole põhjust praegu kaevama hakata. Projekteerimist saab rahus jätkata.»
Ootamatused pole sellega siiski lõppenud. Et elektrikaabel tuleb piirkonda tuua läbi ala, kus arheoloogilisi väljakaevamisi veel tehtud pole, siis ollakse valmis uuteks leidudeks.
AIT
Lossimägede sissepääsul aastaid tühjalt seisnud aidahoonesse kavandatud keskusesse tuleb 300-kohaline muudetava akustikaga kontserdisaal ja kõrvalruumid, saal koolituste korraldamiseks, pärimusmuusika raamatukogu erialakirjanduse ja fonoteegiga ning muusikariistade ja
-tarvikute ning helisalvestiste pood. Projekt peaks valmima tänavu sügiseks, renoveerimine ise tuleva aasta lõpuks.
Allikas: Viljandi Linnavalitsus
Arheoloogid sattusid keskuseks kavandatava Kirsimäe aida kõrval linnuse kunagise peavärava XVI sajandist pärinevale ehitisele, tehes kommunikatsioonikraavide tarbeks proovikaevamisi. Leid on oluline, sest eeslinnusega oldi seni kursis peaasjalikult ühe XVII sajandist pärineva plaani järgi.
Põnev avastus
«Kus keskajal peavärav asus, seda polnud seni täpselt teada,» rääkis Viljandi Muuseumi arheoloog Arvi Haak. «Me sattusime müürile, aga sellele lisaks leidsime umbes meetrilaiuse ava, mille põhi on laotud maakividest. Kohe tekkis küsimus, mis see siis on. Nii väike käik peaväravaks ei sobi, kuid suure tõenäosusega asus peavärav kohe selle kõrval.»
Leitud jalgvärav võis olla kasutusel XVI sajandi lõpul, kui peasissekäik oli mingil põhjusel suletud.
Pärast Liivi sõda 1599. aastal linnust valitsenud poolakate revisjonikirjas on mainitud, et samas kohas asus tõepoolest värav ja seetõttu on arheoloogid täiesti kindlad, et sattusid peaväravale. Lõpliku kinnituse saab arvamus, kui hakatakse lahti võtma aida väliskülge.
«Me teadsime seni ainult seda, et eeslinnuse värav oli kusagil, aga ei midagi täpsemat,» peab Haak leidu väga huvitavaks.
Kõnealuses väravakonstruktsioonis on kasutatud palju telliseid. Arheoloogid leidsid ka kümmekond laia peaga pantsernaela. Need taoti väravasse üsna tihedalt, et takistada selle süütamist või kirvega raiumist.
Leid ehitust ei pidurda
Kunagise linnuse territooriumile ehitama hakates võeti arvesse, et seal tuleb põhjalikke uuringuid teha. Kommunikatsioonikraavide kaevamine peaks praeguse kava järgi algama järgmise aasta kevadel.
Arheoloogid soovivad enne teada saada, kui kaugele väravaehitis ulatus ja millises seisus on peamine väravaava. Kogu konstruktsiooni väljakaevamiseks ei saa Arvi Haagi sõnul keskuse rajajaid kohustada. Tema hinnangul oleks see väga mahukas, ent ka huvitav töö.
«Mõnes mõttes läks ehitajatel kergemaks: nüüd on lai koridor, mida mööda saab trasse majja tuua ilma väravaehitist kahjustamata,» selgitas Haak eeluuringute kasulikkust. «Üsna suur osa sellest pinnasest on ühtlane telliserusu. Loomaluudega kultuurikiht on 15—20-sentimeetrine tumedam viirg. Seda on põhjust lähemalt uurida.»
Üks pärimusmuusika keskuse ehituse eestvedajaid Ando Kiviberg kinnitas samuti, et ehitus venima ei hakka.
«Arutasime seda küsimust just eile hommikul ning jõudsime järeldusele, et see leid meie tähtaegadele takistusi ei sea,» ütles Kiviberg. «Põhivärav jääb nii leiukohast kui aidast eemale ning seal pole põhjust praegu kaevama hakata. Projekteerimist saab rahus jätkata.»
Ootamatused pole sellega siiski lõppenud. Et elektrikaabel tuleb piirkonda tuua läbi ala, kus arheoloogilisi väljakaevamisi veel tehtud pole, siis ollakse valmis uuteks leidudeks.
AIT
Lossimägede sissepääsul aastaid tühjalt seisnud aidahoonesse kavandatud keskusesse tuleb 300-kohaline muudetava akustikaga kontserdisaal ja kõrvalruumid, saal koolituste korraldamiseks, pärimusmuusika raamatukogu erialakirjanduse ja fonoteegiga ning muusikariistade ja
-tarvikute ning helisalvestiste pood. Projekt peaks valmima tänavu sügiseks, renoveerimine ise tuleva aasta lõpuks.
Allikas: Viljandi Linnavalitsus
Ei kommentteja:
Lähetä kommentti