Arheoloogid otsivad lossimägedest muistse üliku maja 09.07.2002
Arheoloogid kaevasid läbi Kaevumäe konvendihoonest järve poole jääva hoovi ristlõike.
Tartu arheoloogid otsivad suusahüppemäelt muistse vabadusvõitluse aegse üliku maja ning on lahti kaevanud Kaevumäel asuva konvendihoone idatiiva seina.
Suusahüppemäe kaevamiste juhi, Tartu Ülikooli arheoloogiadoktori Heiki Valgu arvates võib XIII sajandist pärineva hoone jäänuste leidmine olla suur sensatsioon. Tema sõnul saab hoone täpsemast seisundist selgust kolmapäeva õhtul.
"Paremal juhul leiame liiva alt Lembitu-aegse üliku hoone, halvemal juhul avame vaid varem konserveeritud osa," lausus Valk.
Tänavused kaevamised on jätk kolme aasta tagustele välitöödele, kui Valgu juhtimisel kaevati suusahüppemäelt välja mainitud hoone neljast palgireast koosnev nurk, mis seejärel konserveeriti.
Kaevumäel ulatuslik uurimine
Arheoloogilised uurimistööd käivad praegu ka Kaevumäel. Neid juhib Tartu Ülikooli arheoloog Arvi Haak.
Haagi jutu järgi kaevasid nad Kaevumäel lahti kaks korda suurema ala, kui esialgu plaanitud — kaks trepikäiku.
"Konvendihoone idatiiva siseseina konserveerimistööde tõttu tuleb hoovikihte uurida ulatuslikul alal," põhjendas ta.
"XIX sajandist pärit maakivitrepi alt ilmus päevavalgele näiteks varasemast ajast pärinev tellistest laotud trepp," lausus Haak.
Trepi kõrvalt leidsid kaevajad tema sõnul ka tellistest ahju. "Seda esialgu veel dateerida ei julge. See on valminud oletuslikult enne XVI sajandi lõppu, aga võimalik, et ka hiljem."
Lisaks on arheoloogid kaevanud läbi Kaevumäe konvendihoonest järve poole jääva hoovi ristlõike, et pinnasekihtide abil määrata hoovist idas asuva hoone ehitusaega.
Folgi inimtulv kiirustab
Haagi sõnul on tänavused lossimägede kaevamised plaanis lõpetada selle nädala lõpuks. Seejärel hakkab ehitusfirma Silindia vanaaegseid seinajäänuseid konserveerima, et paik folkmuusika festivaliga kaasnevale inimtulvale vastu peaks.
"Ilmselt tuleb väljakaevatu liiva alla matta ning leitud kivitrepile ajutine puittrepp peale ehitada," nentis Haak.
Viikingiaegne kultuurikiht
Viljandi linn hakkas lossimägede arheoloogilist uurimist finantseerima 1996. aastal. Tõsisemalt on väljakaevamistöid tehtud viimased viis aastat.
Suurematest saavutustest tõi Heiki Valk esile kolm aastat tagasi lossimägedest leitud viikingiaegse, X—XI sajandist pärit kultuurikihi. "Uurisime seda veel ka kaks aastat tagasi ning tänavu kaevasime selle suuremas ulatuses uuesti lahti."
Teisena tõi Valk esile linnusest sadakond meetrit Valuoja pool asuvad muistse vabadusvõitluse aegsete piiramisrajatiste jäänused. "Kokku võib seal kandis leiduda neli piiramisrajatist, millest on seni läbi kaevatud vaid üks," lausus ta.
Valgu sõnul võis linnuse ümber olla rohkemgi piiramisrajatisi, kuid ülejäänud on eeslinnuste rajamisel ja pargiehitusel arvatavasti kaotsi läinud.
Lossimägedest saab varemete park
Sel talvel valmis Viljandi ordulossi varemete konserveerimise kontseptsioon, mis määrab lossimägede renoveerimise vähemalt kümne aasta kava.
Viljandi linna peaarhitekti Kalle Kadalipu sõnul on plaanis lossimäed atraktiivseks varemete pargiks muuta.
"Praegu lossimägedes käies ei saa lossi võimsusest ja mastaapsusest tervikpilti. Aastate pärast peab see kõik olema silmaga näha," ütles ta. "Väga atraktiivsed osad on eeldatavalt veel maa all."
Alo Raun
Arheoloogid kaevasid läbi Kaevumäe konvendihoonest järve poole jääva hoovi ristlõike.
Tartu arheoloogid otsivad suusahüppemäelt muistse vabadusvõitluse aegse üliku maja ning on lahti kaevanud Kaevumäel asuva konvendihoone idatiiva seina.
Suusahüppemäe kaevamiste juhi, Tartu Ülikooli arheoloogiadoktori Heiki Valgu arvates võib XIII sajandist pärineva hoone jäänuste leidmine olla suur sensatsioon. Tema sõnul saab hoone täpsemast seisundist selgust kolmapäeva õhtul.
"Paremal juhul leiame liiva alt Lembitu-aegse üliku hoone, halvemal juhul avame vaid varem konserveeritud osa," lausus Valk.
Tänavused kaevamised on jätk kolme aasta tagustele välitöödele, kui Valgu juhtimisel kaevati suusahüppemäelt välja mainitud hoone neljast palgireast koosnev nurk, mis seejärel konserveeriti.
Kaevumäel ulatuslik uurimine
Arheoloogilised uurimistööd käivad praegu ka Kaevumäel. Neid juhib Tartu Ülikooli arheoloog Arvi Haak.
Haagi jutu järgi kaevasid nad Kaevumäel lahti kaks korda suurema ala, kui esialgu plaanitud — kaks trepikäiku.
"Konvendihoone idatiiva siseseina konserveerimistööde tõttu tuleb hoovikihte uurida ulatuslikul alal," põhjendas ta.
"XIX sajandist pärit maakivitrepi alt ilmus päevavalgele näiteks varasemast ajast pärinev tellistest laotud trepp," lausus Haak.
Trepi kõrvalt leidsid kaevajad tema sõnul ka tellistest ahju. "Seda esialgu veel dateerida ei julge. See on valminud oletuslikult enne XVI sajandi lõppu, aga võimalik, et ka hiljem."
Lisaks on arheoloogid kaevanud läbi Kaevumäe konvendihoonest järve poole jääva hoovi ristlõike, et pinnasekihtide abil määrata hoovist idas asuva hoone ehitusaega.
Folgi inimtulv kiirustab
Haagi sõnul on tänavused lossimägede kaevamised plaanis lõpetada selle nädala lõpuks. Seejärel hakkab ehitusfirma Silindia vanaaegseid seinajäänuseid konserveerima, et paik folkmuusika festivaliga kaasnevale inimtulvale vastu peaks.
"Ilmselt tuleb väljakaevatu liiva alla matta ning leitud kivitrepile ajutine puittrepp peale ehitada," nentis Haak.
Viikingiaegne kultuurikiht
Viljandi linn hakkas lossimägede arheoloogilist uurimist finantseerima 1996. aastal. Tõsisemalt on väljakaevamistöid tehtud viimased viis aastat.
Suurematest saavutustest tõi Heiki Valk esile kolm aastat tagasi lossimägedest leitud viikingiaegse, X—XI sajandist pärit kultuurikihi. "Uurisime seda veel ka kaks aastat tagasi ning tänavu kaevasime selle suuremas ulatuses uuesti lahti."
Teisena tõi Valk esile linnusest sadakond meetrit Valuoja pool asuvad muistse vabadusvõitluse aegsete piiramisrajatiste jäänused. "Kokku võib seal kandis leiduda neli piiramisrajatist, millest on seni läbi kaevatud vaid üks," lausus ta.
Valgu sõnul võis linnuse ümber olla rohkemgi piiramisrajatisi, kuid ülejäänud on eeslinnuste rajamisel ja pargiehitusel arvatavasti kaotsi läinud.
Lossimägedest saab varemete park
Sel talvel valmis Viljandi ordulossi varemete konserveerimise kontseptsioon, mis määrab lossimägede renoveerimise vähemalt kümne aasta kava.
Viljandi linna peaarhitekti Kalle Kadalipu sõnul on plaanis lossimäed atraktiivseks varemete pargiks muuta.
"Praegu lossimägedes käies ei saa lossi võimsusest ja mastaapsusest tervikpilti. Aastate pärast peab see kõik olema silmaga näha," ütles ta. "Väga atraktiivsed osad on eeldatavalt veel maa all."
Alo Raun
Ei kommentteja:
Lähetä kommentti