Arheoloogiafirma AGU-EMS arheoloog Villu Kadakas ütles, et tenaili ehk muldkindlustuse paekivist välismüüri leidmine oli ootuspärane. „Paar meetrit panime mööda, aga siin me arvasime ta olevat," ütles Kadakas Jaani kiriku ees parkla servas asuva kaevandi kohta. Proovikaevand on umbes kümne meetri pikkune ja poolteise meetri laiune kraav, mis kaevati 4,8 meetri sügavuseks. Meetri sügavusel läbib kaevandi otsa paari meetri paksune müür, mille alumist otsa ei paistagi. Sügavamale arheoloogid praegu ohutustehnilistel põhjustel ei lähegi.
Kadaka sõnul on tegu kolmnurkse kaitserajatisega, mis võis kunagi ulatuda praegusest teepinnast märksa kõrgemale. „See oli tõenäoliselt siiski oluliselt madalam, kui Ingeri bastion," tõi ta võrdluse. Müür oli muldkindlustuse välimine kaitse, selle peal asuvas muldvalli sees olid laskeavad ja suurtükid. Tenaili ees oli 15-20 meetri laiune vallikraav. „Muide, ka Jaani kirik on rajatud vallikraavi," märkis Kadakas.
Vallikraavi välisküljel oli veel üks madalam kindlusrajatis ehk kontraeskarp, selle peal oli tee, mida kasutasid kindluse kaitsjad. Kaitsjaid ja välisilma lahutas omakorda veel üks madalam müür, mis ulatub Kadaka sõnul praeguse Vabaduse platsi bussipeatusse välja. Seega peaks kogu Vabaduse platsi alune müüre täis olema.
Seadus lammutada ei luba
Kultuuriväärtuste ameti muinsuskaitse osakonna juhataja Boris Duboviku sõnul müüre lammutada ei saa ega tohigi, vaid tuleb leida võimalus, kuidas neid säilitada ja eksponeerida. „Tegu on bastionide kaitsemüüridega. Bastionid on muinsuskaitse all, lisaks on tegu vanalinna muinsuskaitsealaga," ütles Dubovik.
Duboviku sõnul tuleb pärast seda, kui arheoloogid veel mõne proovišurfi teevad, maha istuda ja asja arutada. „Arhitektid peavad välja pakkuma võimaluse, kuidas müüre parklaga ühendada," ütles Dubovik.
Kaevamiste eesmärk oligi tema sõnul üllatusi vältida - et pärast keegi ei tuleks ja ütleks, et muinsuskaitse tuleb ja keelab. "Ehitusprojekti ümber teha on tunduvalt kallim, kui kohe selliste asjadega arvestada," ütles ta. Praegu ehitusprojekti veel pole.
AGU-EMSi juhataja Guido Toos ütles, et müüride säilitamine on edasise diskussiooni küsimus.
Arheoloogide fikseerivad Ingeri bastioni vallikraavi taguste säilinud kaitserajatiste müürid, sest need jäävad ette linna planeeritavale maa-alusele parklale. Tallinna linnavalitsus asus end liigutama pärast seda, kui Ekspressis ilmus 4. jaanuaril artikkel „Maapõue saladused ohustavad Keskerakonna valimisplaani", kust ilmnes, et kui linnavalitsus kohe arheoloogilisi kaevamisi ei telli ega iidsete müüride väljatulemise võimalusega arvesta, ei pruugi uus Vabaduse väljak lubatud ajal ehk 2009. aasta sügisvalimisteks valmida. Linnapea Jüri Ratas moodustas siis kiiresti Vabaduse väljaku komisjoni, mis otsustas kohe ka proovikaevamised tellida.
Kadaka sõnul on tegu kolmnurkse kaitserajatisega, mis võis kunagi ulatuda praegusest teepinnast märksa kõrgemale. „See oli tõenäoliselt siiski oluliselt madalam, kui Ingeri bastion," tõi ta võrdluse. Müür oli muldkindlustuse välimine kaitse, selle peal asuvas muldvalli sees olid laskeavad ja suurtükid. Tenaili ees oli 15-20 meetri laiune vallikraav. „Muide, ka Jaani kirik on rajatud vallikraavi," märkis Kadakas.
Vallikraavi välisküljel oli veel üks madalam kindlusrajatis ehk kontraeskarp, selle peal oli tee, mida kasutasid kindluse kaitsjad. Kaitsjaid ja välisilma lahutas omakorda veel üks madalam müür, mis ulatub Kadaka sõnul praeguse Vabaduse platsi bussipeatusse välja. Seega peaks kogu Vabaduse platsi alune müüre täis olema.
Seadus lammutada ei luba
Kultuuriväärtuste ameti muinsuskaitse osakonna juhataja Boris Duboviku sõnul müüre lammutada ei saa ega tohigi, vaid tuleb leida võimalus, kuidas neid säilitada ja eksponeerida. „Tegu on bastionide kaitsemüüridega. Bastionid on muinsuskaitse all, lisaks on tegu vanalinna muinsuskaitsealaga," ütles Dubovik.
Duboviku sõnul tuleb pärast seda, kui arheoloogid veel mõne proovišurfi teevad, maha istuda ja asja arutada. „Arhitektid peavad välja pakkuma võimaluse, kuidas müüre parklaga ühendada," ütles Dubovik.
Kaevamiste eesmärk oligi tema sõnul üllatusi vältida - et pärast keegi ei tuleks ja ütleks, et muinsuskaitse tuleb ja keelab. "Ehitusprojekti ümber teha on tunduvalt kallim, kui kohe selliste asjadega arvestada," ütles ta. Praegu ehitusprojekti veel pole.
AGU-EMSi juhataja Guido Toos ütles, et müüride säilitamine on edasise diskussiooni küsimus.
Arheoloogide fikseerivad Ingeri bastioni vallikraavi taguste säilinud kaitserajatiste müürid, sest need jäävad ette linna planeeritavale maa-alusele parklale. Tallinna linnavalitsus asus end liigutama pärast seda, kui Ekspressis ilmus 4. jaanuaril artikkel „Maapõue saladused ohustavad Keskerakonna valimisplaani", kust ilmnes, et kui linnavalitsus kohe arheoloogilisi kaevamisi ei telli ega iidsete müüride väljatulemise võimalusega arvesta, ei pruugi uus Vabaduse väljak lubatud ajal ehk 2009. aasta sügisvalimisteks valmida. Linnapea Jüri Ratas moodustas siis kiiresti Vabaduse väljaku komisjoni, mis otsustas kohe ka proovikaevamised tellida.
Ei kommentteja:
Lähetä kommentti