Vanalinnas Vene tänavas asuva Dominiiklaste kloostri Katariina kirikus toimunud proovikaevamistel leidsid arheoloogid hauakambreid ja ligi kahemeetrise mehe luustiku.
“See oli 180 cm pealaest säärekondi otsani, mis tähendab, et tegu oli umbes 190 cm pikkuse kolliga. Tollal oli juba 170 cm pikkune mees üle keskmise pikk,” muigas AGU-EMS-i arheoloog Villu Kadakas. Kadaka sõnul on tegu rohkem kui pool tuhat aastat vana luustikuga. „Enamik leitud luustikke kuulub linnakodanikele, sest mungad müüsid siin 13.-16. sajandini hauaplatse, kuid see koljat võib ka munk olla,” rääkis Kadakas. Kloostrihoone oli püsti kuni 1531. aastani, kõik matused pärinevad sellele eelnenud ajast. Reformatsiooni käigus aeti dominiiklased kloostrist välja ja hoone anti eesti kogudusele. 6 aastat hiljem põletati see maha, legendi kohaselt tegid seda kättemaksuhimulised mungad. Kirik vajab remonti Arheoloogid tegid kirikusse, mille maapõue senini peaaegu üldse uuritud pole, kaks sŠurfi. Lisaks koljati luustikule tuli päevavalgele teisigi skelette, telliskivisarkofaag ja keraamikakilde. Uuringud on osa laiemast plaanist kirik rekonstrueerida ja avalikkusele paremini avada. Linnavolikogu on selleks eraldanud pool miljonit krooni. „Peame välja töötama visiooni, kuidas seda paremini teha, näiteks milline katus panna. Üks ettepanek on panna lame katus, mille peale saaks teha vaateplatvormi vms. Selleks tuleb korraldada ideekavandite konkurss,” ütles kultuuriväärtuste ameti muinsuskaitseosakonna juhataja Boris Dubovik. Kirikut haldav MTÜ Hereditas soovib nõukogude ajal kinomehaanika tsehhina kasutuses olnud kiriku paremini kohandada teatrisaali vajadusteks. Selleks on vaja elementaarseid tingimusi, näiteks WC-d. Praegu asub lähim tualett Kloostri Aida kõrtsis. „Lootsime, et saame tualeti ja garderoobi rajada maa alla. Selleks tuligi teha uuringud,” ütles MTÜ Hereditas esindaja Taivo Niitvägi. Paraku näitasid arheoloogide uuringud, et maa-alune osa on paksult skelette ja hauakambreid täis. „Sellise riski peale ei lähe, see pole nõukogude aeg, kui Nigulistest viidi kõik luustikud minema,” ütles Dubovik. Seega tuleb olukord lahendada teistmoodi. Põhja-Euroopa suurim kirik •• Dominiiklaste Püha Katariina mungaklooster on keskaegse Tallinna all-linna vanim klooster, mis rajati aastal 1246. •• Kloostrikompleksi võimsaim ehitis oli Katariina kirik, mis valmis lõplikul kujul arvatavasti 14. sajandi lõpus ja oli keskaegse Põhja-Euroopa suurim kirikuhoone. Praegu on tegu ainulaadse arhitektuurimälestisega. •• Aastail 1400-1525 oli tegu Mustpeade vennaskonna kodukirikuga. Kirik sai 1524. aastal toime pandud pildirüüste ajal rängalt kannatada, enne seda jõudsid mustpead oma deponeeritud varad sealt ära viia. 1531. aastal hävis kirik tulekahjus. •• Kloostrist on tänaseni säilinud sisehoov ja seda ümbritsevad ristikäigud, kloostri ait, hingepalvekabel, dormitoorium ja kapiitlisaal. Osaliselt on säilinud ka kirik ja selle sissepääs. Lõunaseinast on moodustunud Katariina käik. •• Oma mõju suurendamise ja järelkasvu huvides asutasid dominiiklased Tallinna kloostri juurde kooli, kus ka eesti soost poisid said ladinakeelset haridust. Tegu on eestikeelse koolihariduse hälliga.
Ei kommentteja:
Lähetä kommentti