Maha maetud rahapada või džunglisse kasvanud muinaslinn panevad silmad põlema vist igaühel. Sellised leiud kipuvad küll jääma muinasjuttudesse ja seiklusfilmidesse, ent arheoloogi jaoks võib ka kõige tuhmimal potikillul olla kalliskivi väärtus, sest info, mida see annab meie mineviku kohta, on hindamatu.
Ometi on tänavune hooaeg olnud Eesti arheoloogidele tavatult leiduderohke – peale tuhmide potikildude on maapõu paljastanud ka aardeid, mis paneksid silma särama isegi Indiana Jonesil. Saaremaa hauakamberVaieldamatu favoriit aasta arheoloogilise leiu tiitlile on Saaremaa üliku hauakamber. Arheoloog Marika Mägi oli Saaremaal kalmet lahti kaevanud juba mullu. Sügise saabudes oli läbi uurimata vaid kahtlane lohk kaevamispiirkonna keskel. Mägi on öelnud, et ei julgenud endalegi tunnistada, mida ta sealt leida lootis. Tänavune suvi tõi aga kinnituse – leiti Eesti esimene muinas-skandinaavia tüüpi hauakamber. Kamber on ebatavaliselt suur, teadlastel jagub uurimis- ja vaidlusmaterjali kauaks. Aga ka need, kellele arheoloogia seostub Indiana Jonesi või Lara Crofti isikuga, võivad rahul olla – kambrist leiti ebatavaliselt palju hõbeehteid. Veneetsia klaas ViljandistArheoloog Arvi Haak kaevas välja osa Viljandi ordulinnusest. “Olulisim leid on kindlasti sinisest klaasist nõudekillud,” on ta veendunud. Haak peab leiu päritolu kohaks Veneetsiat. Avastus on tähelepanuväärne, sest tolle perioodi Veneetsia klaasi peale ei satu naljalt kogu Euroopaski. Kauni maalinguga klaas on Haagi hinnangul pärit 13. sajandi lõpust või 14. sajandi algusest. Samast Viljandi linnusest leidsid arheoloogid ka kenasti torni laotud mündid. Haak arvab, et tegu on ühe tengelpunga sisuga, mille ümbert tengelpung ära mädanenud. “Üks münt on väga haruldane. Selliseid on tervest maailmast teada üksikuid,” selgitab arheoloog. Kasetohust salateeValter Langi juhtimisel kaevasid arheoloogid Raplamaalt Keava lähedalt suvel välja unikaalse sootee jäänused. “Seni oli teada vaid üks-kaks enne 13. sajandit rajatud sooteed,” räägib Lang oma leiu tähtsusest. Sootee algab muinaslinnuse väravast, selle kaudu oli linnusesse varjunutel võimalik välismaailmaga salaja ühendust pidada. Seda, et muinasajal Eestis säärased teed olid, on teada muistenditest. “Kuhu tee täpselt välja viib ja milline on teine ots, tahame selgitada järgmisel aastal,” teatab Lang. Katakombid TallinnasAprillis puhastasid arheoloogiafirma Tael arheoloogid 17. sajandist pärit Wismari raveliini (raveliin on üks teatavat tüüpi kaitseehitis kindluse välisküljel). Raveliini tipust tuli aga välja seniteadmata käik maa-alustesse katakombidesse. Uusi käike leidsid kaevajad üle 80 meetri pikkuses. “Käigud ehitati enne Põhjasõda,” räägib arheoloog Peeter Talvar. “Teine käik, mille meie leidsime, oli juhuks, kui esimene vallutatakse. Käikude vahel on uksed ja ka laskepilud.” 500-liitrine supikatelLausa pime õnn leidis üles arheoloogid, kes augustis Harjumaal Padise kloostri juures proovikaevamisi tegid. Arheoloogiafirma AGU-EMS arheoloogi Villu Kadakase sõnul sattusid nad tohutule pajale. Umbes meetrise läbimõõduga katel mahutab inimese lahedalt ära, selles võib keeta korraga 500 liitrit suppi. Nii suurt needitud katelt ei ole Eestist varem leitud. Sõjalaev RussalkaAllveearheoloogide selle suve tippleid ei konkureeri maa-põuest väljakaevatuga ei vanuse ega saladuste poolest. 19. sajandi lõpul Tallinnast Soome seilanud sõjalaeva Russalka uppumise põhjus on juba ammu teada. Aga kellel ei paneks südant põksuma püstloodis Soome lahe põhja tunginud roostetanud hiid, mis viis koos endaga külma hauda kogu meeskonna (nimed leiate Russalka mälestusmärgilt) ja mida soomlased ega venelased ei olnud leidnud saja aasta jooksul. Müts maha allveearheoloog Vello Mässu ees. Lennuk maailmasõjastIda-Virumaa sõjaajaloo klubi Otsing tõi tänavu suvel päevavalgele Teise maailmasõja ajal Kiviõli lähedal alla kukkunud Vene lennuki ja lenduri surnukeha jäänused. JAK 9D kukkus alla 1944. aasta veebruaris luurelennu ajal. Klubi on teatanud leiust muinsuskaitseametile ja otsib nüüd hukkunud lenduri sugulasi Venemaalt. Väärtuslikud potikilludArheoloog Aivar Kriiska on veetnud enamiku oma suvest Pärnumaal Sindi-Lodja kiviaja asulakohti välja kaevates. Liht-inimesele vähehuvitavad luu-, puu- ja potikillud, mida ta leidis, on väga väärtuslikud teadlastele. “See on esimene koht kogu Lääne-Eestis, mis räägib meile elust 4000-5000 aastat enne Kristust,” tõdes mees. “See täiendab kogu Baltikumi ajalugu.” Kuidas täpselt, on veel vara öelda. Leiud on kogutud, nende uurimine seisab veel ees.
Ei kommentteja:
Lähetä kommentti