Kirjeldused: Liik: Mälestise ajalugu Muinsuskaitse all alates 1973 – vabariikliku tähtsusega kunstimälestis nr. 208 Gottfried Erhard Dehio (1782-1857). Tallinna kullassepp, meister alates 1810 E. Nottbeck, W. Neumann. Geschichte und Denkmäler der Stadt Reval. II. Tallinn, 1899, lk. 61-62 (Eine runde silberne Taufschüssel von 400 mm äusserem Durchmesser. Die Mitte enthält eine getriebene Darstellung der Taufe Christi, eingefasst von einem Lorbeerkranz. Darum legt sich ein zwölffach gebuckelter Rand mit grossblumigen Mustern in verschiedener Zeichung. Die Henkel bilden zwei nach aussen schwebende Engelfigürschen. Das Gefäss steht auf drei knospenartig ausgebildeten runden Füssen. Auf der Rückseite die Inschrift… Darunter das Revaler Beschauzeichen … und der Name des Goldschmiedes DEHIO, der die Umarbeitung (anscheinend nur eine Reparatur und die Herstellung der Henkel und des Untersatzes) besorgte. Dasselbe Zeichen wiederholt sich im Inneren.) A. Friedenthal. Die Goldschmiede Revals. Lübeck, 1931, lk. 109 E. Vende. Väärismetalltööd Eestis 15.- 19. sajandini. Tallinn, 1967, lk. 81: Kuigi eespool on mainitud, et tsunftimeistrid pole üksteise töid kopeerinud, on meil siiski säilinud üks ese, mis koosneb kopeeritud ja originaalsetest 17. sajandisse kuuluvatest osadest. See on Tallinna Toomkiriku ristimisvaagen, üks vähestest vanematest, mis on valmistatud otse sakraalseks otstarbeks. Vaagen on suur, kaheteistkümnest mõikalisest siilust koosnev lame nõu, mis seisab kolmel seedrikäbikujulisel jalal. Käepidemeteks on kaks saledafiguurilist pasunat puhuvat inglit (pasunad pole säilinud). Kuna nõu on võrdlemisi lai ja madal, siis on vastavalt sellele ka dekoor kantud seesmistele nõgusatele pindadele. Igal siilupinnal on reljeefne lopsakaõieline lilleoks, nagu me neid näeme oblaatide toosidel. Vaagna ümaral põhjal on kujutatud Kristuse ristimise stseen, ümbritsetud kitsast loorberipärjast. Vaagna ülemist äärt katab tugev 1, 5 cm laiune stantsitud viinamarjaväädiga vöönd. Vaagna põhja all on graveeritud tekst: „Tauf Schale Der Dohm Kirchen zu Reval gehörig Anno 1669. Umgearbeitet Anno 1830“. Kahel kohal leiame Tallinna kullassepa Gottfried Dehio (noorema) meistrimärgi. Seega näeme, et 17. sajandisse kuulunud vaagna vormi on 1830.a. valamise teel uuendatud. Juurde on lisatud vanad seedrikäbikujulised jalad, käepidemed ja põhja ümmargune reljeefiga medaljon. Omalt poolt on meister juurde pannud vaid ülemise ääre vööndi. Meister on suhtunud töösse väga ausalt, graveerinud selgitava teksti ja lisanud nendele, mis ta ümber valas, oma meistrimärgi. Ja kuigi vaagen on oma endise originaalse kunstiteose väärtuse kaotanud, mõjub ta siiski kaunimalt kui ükski teine 19. sajandi maitsetu ristimisvaagen.Kuupäev: 25/10/2006 ">Mälestise ajalugu Liik: Mälestise kirjeldus Väga rikkaliku ja ainulaadse kujundusega barokne hõbedast ristimisvaagen on Tallinna kullassepa Gottfried Erhard Dehio poolt 1830. aastal ümbervalatud ja täiendatud. Kuupäev: 25/10/2006 ">Mälestise kirjeldus Liik: Mälestise tunnus Muinsuskaitse alla võetud kui kodumaise sakraalhõbeda kunstiväärtuslik näide baroki- ja historitsismiajast 17. ja 19. sajandist.Kuupäev: 25/10/2006 ">Mälestise tunnus Liik: Üldseisukord ja hooldusaste Hea.Kuupäev: 25/10/2006 ">Üldseisukord ja hooldusaste Liik: Vallasmälestise kirjeldus tehnika: graveeritud, trugitud, valatud; autor: tundmatu kullassepp, 1669; ümbertöötlus Tallinna kullassepp Gottfried Erhard Dehio, 1830; dateering: 1669, ümbertöötlus 1830; mõõdud: Ø ca 40 cm, Ø max (koos inglitega) ca 52 cm, kõrgus ca 10 cm, kõrgus max (vasaku ingil käsi) 14, 2 cm, inglifiguuri diagonaalpikkus ca 14 cm; ca 13, 5 cm. Medaljoni Ø (koos pärjaga) ca 13, 3 cm, servalindi laius ca 1,5 cm, nuppjala kõrgus ca 4 cm.; märgid: Hõbedamärgid vaagna põhjal: 13 D…EHIO; Tallinna linnamärk (danebrog); samad märgid ka põhja (medaljoni) all: DEHIO; Tallinna linnamärk (rist); 13. ; inskriptsioonid: Medaljoni all graveeritud annetustekst: TAUF SCHALE DER DOHM KIRCHEN ZU REVAL GEHÖRIG. ANNO 1669. DAS WASSERBAD IN GOTTES WORT THUT AUF DES HIMMELS GNADENFORTE MACHT UNS IM GEIST AUS GOTT GEBOHREN DER GLAUB IN CHRISTO WEISS GEWISS DAS HIE DER ALTEN SCHLANGENBISS HAT ALLE SEINE KRAFT VERLOHREN. Umgearbeitet A? 1830. Wigt 174 3/8 Loth. Põhja all koguduse templiga paberkleebisel tindikirjas nr. 106; eritunnused: vähesel määral oksüdeerumisjälgi.; lisaandmed: rõõnelise põhjaga sügava vaagna põhjas keskel tammepärjaga ümbritsetud medaljon Jeesuse ristimise stseeniga: Ristija Johannes, käes peene pika varrega rist, kallamas taldrikulaadsest nõust vett pähe enda ees seisvale Jeesusele. Taustaks lopsakas troopiline loodus, taamalt paistev linnavaade, peade kohal päikesekiirtes Püha Vaimu kujutis tuvina. Põhja 12 rõõnes igaühes lopsakas stiliseeritud lillemotiiv – ükski kujutis ei kordu. Serva katab 1,5 cm laiune stantsitud viinapuuväädiga ornamendivöönd. Vaagna käepidemeteks kaks tiibadega poisikese (ingli) kuju. Kolm nuppjalga on stiliseeritud viinamarjakobarad viinapuulehega. 1992 eksponeeritud antiigimessi hõbedanäitusel Rootsis Skelefteås. ;Kuupäev: 25/10/2006 ">Vallasmälestise kirjeldus Liik: Mälestise ajalugu Muinsuskaitse all alates 1973 – vabariikliku tähtsusega kunstimälestis nr. 208 Gottfried Erhard Dehio (1782-1857). Tallinna kullassepp, meister alates 1810 E. Nottbeck, W. Neumann. Geschichte und Denkmäler der Stadt Reval. II. Tallinn, 1899, lk. 61-62 (Eine runde silberne Taufschüssel von 400 mm äusserem Durchmesser. Die Mitte enthält eine getriebene Darstellung der Taufe Christi, eingefasst von einem Lorbeerkranz. Darum legt sich ein zwölffach gebuckelter Rand mit grossblumigen Mustern in verschiedener Zeichung. Die Henkel bilden zwei nach aussen schwebende Engelfigürschen. Das Gefäss steht auf drei knospenartig ausgebildeten runden Füssen. Auf der Rückseite die Inschrift… Darunter das Revaler Beschauzeichen … und der Name des Goldschmiedes DEHIO, der die Umarbeitung (anscheinend nur eine Reparatur und die Herstellung der Henkel und des Untersatzes) besorgte. Dasselbe Zeichen wiederholt sich im Inneren.) A. Friedenthal. Die Goldschmiede Revals. Lübeck, 1931, lk. 109 E. Vende. Väärismetalltööd Eestis 15.- 19. sajandini. Tallinn, 1967, lk. 81: Kuigi eespool on mainitud, et tsunftimeistrid pole üksteise töid kopeerinud, on meil siiski säilinud üks ese, mis koosneb kopeeritud ja originaalsetest 17. sajandisse kuuluvatest osadest. See on Tallinna Toomkiriku ristimisvaagen, üks vähestest vanematest, mis on valmistatud otse sakraalseks otstarbeks. Vaagen on suur, kaheteistkümnest mõikalisest siilust koosnev lame nõu, mis seisab kolmel seedrikäbikujulisel jalal. Käepidemeteks on kaks saledafiguurilist pasunat puhuvat inglit (pasunad pole säilinud). Kuna nõu on võrdlemisi lai ja madal, siis on vastavalt sellele ka dekoor kantud seesmistele nõgusatele pindadele. Igal siilupinnal on reljeefne lopsakaõieline lilleoks, nagu me neid näeme oblaatide toosidel. Vaagna ümaral põhjal on kujutatud Kristuse ristimise stseen, ümbritsetud kitsast loorberipärjast. Vaagna ülemist äärt katab tugev 1, 5 cm laiune stantsitud viinamarjaväädiga vöönd. Vaagna põhja all on graveeritud tekst: „Tauf Schale Der Dohm Kirchen zu Reval gehörig Anno 1669. Umgearbeitet Anno 1830“. Kahel kohal leiame Tallinna kullassepa Gottfried Dehio (noorema) meistrimärgi. Seega näeme, et 17. sajandisse kuulunud vaagna vormi on 1830.a. valamise teel uuendatud. Juurde on lisatud vanad seedrikäbikujulised jalad, käepidemed ja põhja ümmargune reljeefiga medaljon. Omalt poolt on meister juurde pannud vaid ülemise ääre vööndi. Meister on suhtunud töösse väga ausalt, graveerinud selgitava teksti ja lisanud nendele, mis ta ümber valas, oma meistrimärgi. Ja kuigi vaagen on oma endise originaalse kunstiteose väärtuse kaotanud, mõjub ta siiski kaunimalt kui ükski teine 19. sajandi maitsetu ristimisvaagen.Kuupäev: 25/10/2006 Liik: Mälestise kirjeldus Väga rikkaliku ja ainulaadse kujundusega barokne hõbedast ristimisvaagen on Tallinna kullassepa Gottfried Erhard Dehio poolt 1830. aastal ümbervalatud ja täiendatud. Kuupäev: 25/10/2006
Liik: Mälestise tunnus Muinsuskaitse alla võetud kui kodumaise sakraalhõbeda kunstiväärtuslik näide baroki- ja historitsismiajast 17. ja 19. sajandist.Kuupäev: 25/10/2006
Liik: Üldseisukord ja hooldusaste Hea.Kuupäev: 25/10/2006
Liik: Vallasmälestise kirjeldus tehnika: graveeritud, trugitud, valatud; autor: tundmatu kullassepp, 1669; ümbertöötlus Tallinna kullassepp Gottfried Erhard Dehio, 1830; dateering: 1669, ümbertöötlus 1830; mõõdud: Ø ca 40 cm, Ø max (koos inglitega) ca 52 cm, kõrgus ca 10 cm, kõrgus max (vasaku ingil käsi) 14, 2 cm, inglifiguuri diagonaalpikkus ca 14 cm; ca 13, 5 cm. Medaljoni Ø (koos pärjaga) ca 13, 3 cm, servalindi laius ca 1,5 cm, nuppjala kõrgus ca 4 cm.; märgid: Hõbedamärgid vaagna põhjal: 13 D…EHIO; Tallinna linnamärk (danebrog); samad märgid ka põhja (medaljoni) all: DEHIO; Tallinna linnamärk (rist); 13. ; inskriptsioonid: Medaljoni all graveeritud annetustekst: TAUF SCHALE DER DOHM KIRCHEN ZU REVAL GEHÖRIG. ANNO 1669. DAS WASSERBAD IN GOTTES WORT THUT AUF DES HIMMELS GNADENFORTE MACHT UNS IM GEIST AUS GOTT GEBOHREN DER GLAUB IN CHRISTO WEISS GEWISS DAS HIE DER ALTEN SCHLANGENBISS HAT ALLE SEINE KRAFT VERLOHREN. Umgearbeitet A? 1830. Wigt 174 3/8 Loth. Põhja all koguduse templiga paberkleebisel tindikirjas nr. 106; eritunnused: vähesel määral oksüdeerumisjälgi.; lisaandmed: rõõnelise põhjaga sügava vaagna põhjas keskel tammepärjaga ümbritsetud medaljon Jeesuse ristimise stseeniga: Ristija Johannes, käes peene pika varrega rist, kallamas taldrikulaadsest nõust vett pähe enda ees seisvale Jeesusele. Taustaks lopsakas troopiline loodus, taamalt paistev linnavaade, peade kohal päikesekiirtes Püha Vaimu kujutis tuvina. Põhja 12 rõõnes igaühes lopsakas stiliseeritud lillemotiiv – ükski kujutis ei kordu. Serva katab 1,5 cm laiune stantsitud viinapuuväädiga ornamendivöönd. Vaagna käepidemeteks kaks tiibadega poisikese (ingli) kuju. Kolm nuppjalga on stiliseeritud viinamarjakobarad viinapuulehega. 1992 eksponeeritud antiigimessi hõbedanäitusel Rootsis Skelefteås. ;Kuupäev: 25/10/2006
">-- Kõik -- Liik: Mälestise ajalugu Muinsuskaitse all alates 1973 – vabariikliku tähtsusega kunstimälestis nr. 208 Gottfried Erhard Dehio (1782-1857). Tallinna kullassepp, meister alates 1810 E. Nottbeck, W. Neumann. Geschichte und Denkmäler der Stadt Reval. II. Tallinn, 1899, lk. 61-62 (Eine runde silberne Taufschüssel von 400 mm äusserem Durchmesser. Die Mitte enthält eine getriebene Darstellung der Taufe Christi, eingefasst von einem Lorbeerkranz. Darum legt sich ein zwölffach gebuckelter Rand mit grossblumigen Mustern in verschiedener Zeichung. Die Henkel bilden zwei nach aussen schwebende Engelfigürschen. Das Gefäss steht auf drei knospenartig ausgebildeten runden Füssen. Auf der Rückseite die Inschrift… Darunter das Revaler Beschauzeichen … und der Name des Goldschmiedes DEHIO, der die Umarbeitung (anscheinend nur eine Reparatur und die Herstellung der Henkel und des Untersatzes) besorgte. Dasselbe Zeichen wiederholt sich im Inneren.) A. Friedenthal. Die Goldschmiede Revals. Lübeck, 1931, lk. 109 E. Vende. Väärismetalltööd Eestis 15.- 19. sajandini. Tallinn, 1967, lk. 81: Kuigi eespool on mainitud, et tsunftimeistrid pole üksteise töid kopeerinud, on meil siiski säilinud üks ese, mis koosneb kopeeritud ja originaalsetest 17. sajandisse kuuluvatest osadest. See on Tallinna Toomkiriku ristimisvaagen, üks vähestest vanematest, mis on valmistatud otse sakraalseks otstarbeks. Vaagen on suur, kaheteistkümnest mõikalisest siilust koosnev lame nõu, mis seisab kolmel seedrikäbikujulisel jalal. Käepidemeteks on kaks saledafiguurilist pasunat puhuvat inglit (pasunad pole säilinud). Kuna nõu on võrdlemisi lai ja madal, siis on vastavalt sellele ka dekoor kantud seesmistele nõgusatele pindadele. Igal siilupinnal on reljeefne lopsakaõieline lilleoks, nagu me neid näeme oblaatide toosidel. Vaagna ümaral põhjal on kujutatud Kristuse ristimise stseen, ümbritsetud kitsast loorberipärjast. Vaagna ülemist äärt katab tugev 1, 5 cm laiune stantsitud viinamarjaväädiga vöönd. Vaagna põhja all on graveeritud tekst: „Tauf Schale Der Dohm Kirchen zu Reval gehörig Anno 1669. Umgearbeitet Anno 1830“. Kahel kohal leiame Tallinna kullassepa Gottfried Dehio (noorema) meistrimärgi. Seega näeme, et 17. sajandisse kuulunud vaagna vormi on 1830.a. valamise teel uuendatud. Juurde on lisatud vanad seedrikäbikujulised jalad, käepidemed ja põhja ümmargune reljeefiga medaljon. Omalt poolt on meister juurde pannud vaid ülemise ääre vööndi. Meister on suhtunud töösse väga ausalt, graveerinud selgitava teksti ja lisanud nendele, mis ta ümber valas, oma meistrimärgi. Ja kuigi vaagen on oma endise originaalse kunstiteose väärtuse kaotanud, mõjub ta siiski kaunimalt kui ükski teine 19. sajandi maitsetu ristimisvaagen.
Ei kommentteja:
Lähetä kommentti