Pealinn 10.05.2010
Autor: Oliver Õunmaa
Peaaegu kõik vanalinna tornid, mis seisid sajandeid tühjana ja lagunesid, on nüüd avatud huvilistele näituse-, teatri- ja õpikodade paigana.
Kultuuriväärtuste ameti muinsuskaitse osakonna juhataja Boriss Duboviku sõnul pääsesid huvilised veel kümme aastat tagasi vaid 1960ndatel korda tehtud Nunna ja Kuldjala torni, Assauwe torni teatri- ja muusikamuuseumi, Paksu Margareetasse meremuuseumi ning aeg-ajalt Lühikese jala väravatorni seal tegutsevat ansamblit Hortus Musicus kuulama. «Rannamäe tee äärsed tornid polnud kasutusel mitusada aastat,» lisas Dubovik. «Vaid esimestel korrustel asusid laoruumid.»
Olukord hakkas muutuma alles kaheksa aasta eest. «2002. aastal sai korda Köismäe torn, kuhu pärast teatri jaoks kohandamist kolis algul Linnateater ja seejärel Nukuteater,» rääkis Dubovik. «Eppingi torni kordategemist alustati nõukogude ajal, kui valati raudbetoonist vahelaed. Korda sai see 2004. aastal, kui valmis uus trepp ülemistele korrustele. Seal on keskaegse linnamüüri näitus, kus väljas sõdurite varustus ja plaanid, kuidas torne ehitati.
Plate torni esimesel korrusel korraldab ARS Galerii suvel näitusi. Grusbeke-tagune torn sai korda 2005. aastal, seal on Ukraina kirik allkorrusel sisse seadunud savitöökoja ja ülemistel korrustel õpetavad tislerid lastele puutööd.»
Vihmase ilmaga torni varjule
Kolm-neli aastat tagasi tegi linn uue korrastusringi Nunna ja Kuldjala tornis, kus pärast 1960ndaid polnud midagi muutunud. Tornid said uued aknad, elektrisüsteemi ja signalisatsiooni. Turistid ronivad nüüd meeleldi Kodulinna maja hoole all olevatesse tornidesse, et end hetkeks linnakaitsjana tunda.
Nunnatorni piletimüüja Milvi Freimuthi sõnul oleneb külastatavus päevast. «Töötame huviliste teenindamiseks kahes vahetuses ja paar päeva tagasi käis minu vahetuse ajal suisa 16 inimest korraga,» rääkis naine. «Vihmane ilm pole takistuseks, tihti tullakse siis just torni varjule. Eriti huvitatud on tornidest välismaalased. Hiljuti ronis üks mees üles, ühes käes kark ja teises kepp, ja lapsed jooksevad meeleldi kaitsekäigul.»
Loewenschede tornis asub nüüd keraamikakoda ja -pood. Soliidsema välimuse said ka Müürivahe tänava tornid. «Hellemani torni avamiseks ehitasime sinna 2007. aastal uue keerdtrepi, nüüd on torn avatud näitusepaigana,» selgitas Dubovik. «Poolakad ehitasid 1980ndatel Hellemani tornist Viru värava suunas kaitsekäigu, mida kolm aastat tagasi vastassuunas pikendasime, et pääseks Hellemanist otse Munkadetaguse tornini. Munkadetagune torn sai eelmisel aastal korda – ees on uued uksed ja aknad. Sellel aastal kuulutame välja konkursi sinna rentniku leidmiseks. Idee on, et ta kasutaks nii Munkadetagust kui ka Hellemani torni korraga, nii et külastaja läheb näiteks ühest sisse ja väljub teisest.»
Suurimaks saavutuseks peab Dubovik äsja taasavatud Kiek in de Köki. «Sisuliselt jääb nüüd korda teha ja huvilistele avada kaks linna torni – Plate ülemised korrused ja Bremeni torn,» mainib ta.
Korrastada jääb vaid kaks torni
Rentnike leidmiseks tornidesse korraldab kultuuriväärtuste amet ideekonkursi. «Soovime, et tegevus, mis tornidesse tuleb, oleks atraktiivne, kultuuri ja meie ajalooga seotud,» rääkis Dubovik. «See, et hakatakse merevaiku müüma, ei tule kõne alla.»
Duboviki kinnitusel hoiab linn ka eraomanike hoovi jäävatel tornidel ja müürijuppidel silma peal. «Kõik remondid, mis on seotud linnamüüriga, kooskõlastatakse kultuuriväärtuste ametiga,» räägib Dubovik. «Meil on konkreetne tingimus, et linnamüüri tuleb eksponeerida. Isegi kui see on üks korteri sein, ei tohi sinna krohvi peale panna.
Eraomanikega on meil üldiselt hea läbisaamine. Kui neil mingi küsimus tekib, tulevad meie käest nõu küsima.»
Linnamüüris on säilinud 28 torni
• Keskajal oli linnamüür 2,35 km pikkune, selles asus 35 linnamüüri- ja kümme väravatorni. Keskajal olid müürid valgeks krohvitud, krohv kaitses müüre heitliku ilma eest.
Praeguseks ajaks on säilinud 1,85 km müüri ja 28 torni.
• Viide suurde torni rahvas ei pääse. Storlingi torn asub erakinnistul, Hattrope-tagune torn ehitati juba 19. sajandil korteriteks, Hinke torn on erastatud ja seal asuvad korterid, Neitsitorniga käivad linnal omanikuvaidlused ja Pika jala väravatornis asuvad kunstnike liidu ateljeed. Säilinud Viru eesvärava tornid on külastamiseks liiga väikesed. Tallitorn on osa Hortus Musicuse majast ja sinna pääseb sisse aeg-ajalt.
• Kordatehtud müüre peab igal aastal hooldama. Kultuuriväärtuste amet käib neid üle vaatamas, pudenevat mörti asendamas ja kivide vahele kasvama hakanud rohtu kitkumas.
Ei kommentteja:
Lähetä kommentti