Pealinn 26.04.2010
Fotol: Enne II maailmasõda asus Tammsaare pargis, praeguse 1905. aasta monumendi kohal Uus turg, kust ka Ungern- Stenberg läbi jalutas. Fotol on rätikutes naised pagaritooteid müümas. Tähele tasub panna ka Estonia teatri tollast Pärnu mnt poolset fassaadi, mis nägi palju uhkem välja.
Tallinna tüdrukud ei põe ilupoe kompleksi ehk on pigem loomulikud blondid, jalakäijad aga lähevad hämmastaval kombel kesklinna paremal, kuid naasevad sealt vasakul kõnniteel – nii kirjeldas National Geographic 1930ndate lõpu Tallinna.
Justkui viimase võimalusena enne EW lõplikku hääbumist ilmus detsembris 1939 maailmakuulsas ajakirjas National Geographic Eestit ja Tallinna tutvustav artikkel. Selles kirjutas Balti aadlisuguvõsast pärit, kuid tol ajal Ameerikas elanud Irina Ungern-Sternberg Eestist kui paigast Venemaa Balti väravas. Paruness kirjeldas tollaseid Eesti olusid värvikalt, illustreerides lugu paljude suurte fotodega.
Ungern-Sternberg alustas oma Tallinna kirjeldust maandumisest lennuväljale. «Tallinn, uneluste ja vasturääkivuste linn, peitus unenäolisse udusse,» kirjutas ta. «Ainult üksikutes kohtades võis märgata siluetti, mis kuulus mõnele Tallinna lugematutest tornidest. Piloot pidi maandumispaika lennuväljal hoolikalt valima, et mitte põrutada rahvasumma, mis innukalt autode võidusõidule kaasa elas.
Kontrastide linn ja moodsad märgid
Peenetundeline inglise keelt kõnelev tolliametnik uuris pärast maandumist minu pagasit ja küsis, kui palju valuutat mul kaasa on. Seejärel hõikasin ma takso, mis mind kiirelt hotelli toimetas.»
«Eesti raha on mulle mõistatus,» jätkas paruness. «Endised margad on vahetatud kroonide vastu, mille väärtus on võrdne Skandinaavias kehtiva samanimelise ühikuga. Ometi on mõned vanad Eesti margad endiselt käibes ja kuigi neid ehib muljetavaldav number 100, võrduvad need vaid ühe krooni ehk 25 USA sendiga. Leidsin, et dollariga jõuab Tallinnas kaugele. Kahe ruumi ja vannitoaga sviidi eest maksin vaid 1 dollari ja 50 senti, maitsva lõuna eest koos viinaga vaid 30 senti.»
Ameeriklannale ei jäänud märkamata ka tollane Uus turg Estonia teatri Pärnu mnt poolsel küljel ning vanalinn. «Järgmisel hommikul läksin ma avastama linna, mis on nii erinev ükskõik millest linnast mujal maailmas. Jalutades mööda suurt väljakut, et linna paremini pilguga haarata, möödusin ma maalilisest puhtast turust, kus kirevate rätikutega naised müüsid mune, võid, köögivilju ja keraamikat. Ühe turuserva olid täielikult vallutanud pagarid.
Kitsad käänulised munakivitänavad vanalinnas võiksid kuuluda ükskõik millisele Taani või Saksa linnale, kuid vaevumärgatavalt on tunda ka idast pärit vene mõju. Linnamüüride sees võib märgata vanamoodsaid voorimeeste troskasid. Nende kohal majad justkui toetuksid üksteisele, nii tihedasti asetsevad need koos. Tänava kohale eenduvad rõdud lisavad itaaliapärast Romeo ja Julia hõngu. Imelikul kombel ei tundu autod, trammid ja moodsad ehitised selles kontrastide linnas sugugi üleliigsed.
Tallinn on sarnaselt teistele Euroopa linnadele omaks võtnud moodsad rahvusvahelised liiklusmärgid ja asendanud nendega endised sildid. Märk keelab mõnel kitsal vanalinna ostutänaval sõidukitel üldse liikuda. Tüüpiliselt asuvad väikesed poed vanalinnas hoonete keldrites ja nende omanik elab sealsamas majas kõrgemal.
Ma olin hämmingus, et mõnedel tänavatel toimib jalakäijate liiklus sõltuvalt teepoolest erinevas suunas. Kesklinna poole jalutades tuleb hoida alati parempoolsele jalakäijate teele, tagasi tulles vasakpoolsele, muidu võib leida end keset tänavat tõugatuna. Paljud tüdrukud, keda tänaval märkasin, on loomulikud blondid ja nn ilupoe kompleks on pigem erand.
Valitsus asub aadlimajades
Oma avastamisretkel möödusin vanast jämedast ja rahuloleva ilmega tornist, mida Kiek in de Kökiks ehk Kiika köögiks kutsutakse. Kas inimesed tõesti ronisid kunagi üles sinna torni, et näha, kuidas kohusetundlikud koduperenaised süüa tegid? Mina näiteks ei naudiks, kui keegi näeks mind toitu või näppe kõrvetamas. Kuid võib-olla olid Eesti koduperenaised selliste apsude jaoks liiga osavad.
Kiek in de Kökile pakub kontrasti sale Pikk Hermann, teine minu lemmik on Paks Margareeta.
Ma kogusin jõudu kohvikus, enne kui söendasin ronida Tallinna kindlusemäele Toompeale. Kohvikuomanik on tõstnud oma äri reklaamimiseks ukse kohale hiiglasliku metallist kringli. Panin tähele, et väikesed koogid on õhtuste või isegi kesköiste kohvikõrvaste suupistetena linlaste seas väga populaarsed.
Esimesed, mis Toompeale jõudes silma torkasid, olid õigeusukiriku bütsantslikud kuplid. Pisut eemal seisev iidne Toomkirik on aga rikas monumentidest, ornamentidest ja hauakividest. Kõige muljetavaldavam oli mulle mitmevärvilisest marmorist obelisk, mis on püstitatud krahv Ferdinand von Tiesenhauseni, keiser Aleksander I adjutandi mälestuseks, kes andis oma elu Austerlitzi lahingus. Lühike, kuid kurb pealiskiri tähendab «Isalt pojale».
Kirikuid ümbritsevad ilmast räsitud Taani kindlustused ja klassitsistlikud hooned, paljud endise aadli majad on valitsusasutuste poolt üle võetud.
Toompeal seisab ka Eesti parlamendi hoone. Kuigi moodne ehitis, sobib see keskaegsesse ümbrusse. Parlamendihoone ja kuppelkiriku vahelist väljakut kasutavad Toompea ja vanalinna külastajad mugava autoparklana.
Toompead ümbritsevad pargid ja promenaadid ning luiged ujuvad endises vallikraavis. Vanad bastionid aga on muudetud terrassaedadeks, kus õitsevad roosid.
Naised on vallutanud Tallinnas elualasid, millel seni töötasid vaid mehed. Paljud töötavad pankades ja kontorites ning isegi ehitusel. Ka konduktoriamet trammis või söe mahalaadimine laevadelt on naiste töö. Nad täidavad korve, mida mehed neile toovad.»
Artikkel lõppes imestamisega eestlaste lauluarmastuse üle. «Väike Tallinna linn toetab koos valitsusega Estonia ooperimaja. Iga nelja aasta tagant aga koguneb pealinna spetsiaalsele väljakule üle Eesti kuni 17 000 inimest laulma. Kui tuhanded eestlaste hääled ühinevad, et laulda rahvalaule, mis sündinud Põhjala pilvedest ja külmast, võib tunda jõudu, mida need inimesed kannavad. See on tahe pigem kannatada kui alistuda. See on rahvuslikku vaimu esile toov Eesti hääl – sügav, kannatlik ja lootust täis.»
Ei kommentteja:
Lähetä kommentti