www.saartehaal.ee 17.07.2010
Autor: Rita Loel
PÕNEVAD LEIUD: Lossihoovis tulid päevavalgele 500-aastased kaitsetornid, mis omakorda peitsid endas Rootsi-aegseid ööre, sõrmuse ja lauanõusid.
Foto: Egon Ligi
Kuressaare linnuse konserveerimis- ja restaureerimistööde arheoloogilised kaevamised, mis tõid päevavalgele vanad, tõenäoliselt 15. sajandist pärit kaitsetornid, jätkuvad pärast ooperipäevi.
Tööde ajutine peatumine ei varjuta aga rõõmu leidudest, sest ehkki vanad kaitsetornid on olemas Rootsi-aegsetel, 1640. aastast pärit plaanidel, ei kujutatud ette, et need nii hästi säilinud on. “Kui hakkasime ülevalt kaevama, siis paistis, et all on mingi õõnsus,” rääkis OÜ Agu EMS arheoloog Garel Püüa (pildil), lisades, et oli ikka uhke tunne, kui esimest korda avausse sisse piiluda sai.
“Meid tõsiselt hämmastas torni seisukord, ei ütleks, et ta on 500 aastat vana,” märkis arheoloog, tutvustades laske-avasid, posti ja põrandaplaati ning relva toetamise prussi, kust oli võimalik võtta ka puiduproovi.
Idabastioni teise torni puhastamine võtab veel aega, kuid praeguseks on selle paksuseks mõõdetud ligi kolm meetrit ning pinnasest ulatuvad välja vaid kolme laskeava ülemised servad.
Arheoloog arvab, et oluliselt kaitsetornid praegusest seisust kõrgemad ei olnud, võib-olla meetrikese. Vana ringmüür, mis praegu aimatav, võib arheoloogi arvates peita ka vana väravakohta.
Garel Püüa hinnangul müüriti tornid kinni Rootsi ajal, kui hakati bastioni ehitama, see oli 17. sajandil. Rootsi ajast on pärit ka kaevamisel välja tulnud leiud: liigendiga taskunuga, kaheharuline kahvel, sõrmus ja paar ööri, ühel rahal peal ka aastaarv 1666. “See, kellele kahvel kuulus, nõuab veel tööd ja uurimist,” märkis arheoloog.
Pärast ooperipäevi jätkuvad linnuse vallidel arheoloogilised kaevamised, mis tõenäoliselt – oleneb ilmast – kestavad kolm aastat. Püüa loodab, et 500-aastased kaitsetornid tulevikus ka inimestele näha saavad.
Ei kommentteja:
Lähetä kommentti