www.saartehaal.ee 17.07.2010
Autor Rita Loel
TÖÖD ON PALJU “Tee-ehitust meie kaevamised ei pidurda, sest toimetame siin väikesel lõigul, kuid tööd on siin palju,” märkis Peeter Talvar, lisades, et rohkem võib leidude kohta öelda vast paari nädala pärast.
Foto: Peeter Kukk
Valjalas täies hoos olev tee-ehitus tõi päevavalgele viis haualohku koos ehete ja muude esemetega. Arheoloogide arvates võib tegemist olla ainulaadse leiuga Eestis – maetud luud ja inimestele kuulunud esemed pärinevad 12. sajandi lõpust või 13. algusest.
Kui Valjalas kiriku ees tee-ehitus algas, hoidis iga kopatäis mulda nii arheolooge, Saarte Hääle toimetust kui ka vallarahvast elevil – milliste leidudega seekord kaevamine üllatab. Nüüd raporteeriski arheoloog Peeter Talvar Saarte Häälele, et leiud ongi päevavalgele tulnud ning võivad olla koguni Eesti mastaabis ainulaadsed.
Vallavanema nali osutus tõeks
Kui mõni nädal tagasi Saarte Hääl Valjala vallavanemalt Kaido Kaasikult päris, kuidas tee-ehitusel läheb, et kas ja mida on päevavalgele tulnud, ütles vallavanem ajakirjanikule, et ikka on, “viis matust ja kuldehted”, lisades siis, et tegi tegelikult nalja ning peale vana kiviaia tükkide pole muud avastatud.
“Üldiselt nägi see teede ristmik 1790. aastal välja juba samasugune, kui ta on praegu,” täpsustas Peeter Talvar, näidates kraavi pinnases läinud sajandi 30ndatest aastatest pärinevat kivisillutist. “Kiviaed algas 80 sentimeetri sügavusel asfaltpinnast ning ilmselt oli tegemist aiaga, mis piiras kirikumõisa põldu,” rääkis ta.
Kaablikaevamine tõi välja hauad
Pärast seda, kui oli aga kopp maasse löödud sidekaabli paigaldamiseks, tulid pooleteise meetri sügavusest välja haualohud. “Praegu läheb kraav läbi viiest haualohust, mis on seetõttu erilised, et tegemist ei tundu olevat laibamatustega, vaid maetud on luud,” rääkis Talvar.
Praegugi on kraavi ääres selgelt näha lohud pinnases ning kraavi äärest võib näha inimluid. Et ühe haualohu peal on suur kivi, meenutab see Talvarile kivikalmet, kus matusekiht kaeti kividega, et hoida elavate ja surnute maailmad lahus.
“Eestlastele omast põletamismatust siin näha ei ole, kuid huvitav on see, et ühes lohus on maetud mitu inimest ning luud on maetud ristiusumatuste kohaselt lääne-ida suunas,” arutles Talvar, lisades, et praeguseks on teada, et oma viimse puhkepaiga on teederistmiku all leidnud kaks naist.
Ainulaadne Eestis
“Vaatasime mulla läbi ja saime pronksist erinevaid sõlgesid ja kee vahelüli, lisaks kaks nuga (neist üks tõeline saare naise nuga koos tupega – toim), erinevaid vööosi, pronks-spiraalikesi, mis olid pandud riiete sisse,” märkis arheoloog, kelle sõnul oodatakse nüüd antropoloogi, kes luude kohta midagi öelda oskab, samuti tuleb veel uurida leide ja maapinda, mis võivad selgitada, kas haualohkudesse on maetud luud või surnukehad.
“Kui siia on tõesti luud maetud, siis mina küll Eestis teist sellist juhust ei tea,” märkis arheoloog, lisades, et on ka võimalus, et siis, kui kirikuaeda hakati haudu kaevama, tulid välja paganate luud, mis siis aia taha ümber maeti. “See selgitaks ka asjade ja ehete olemasolu, sest ju ei tahetud paganlikke asju ära võtta.”
Ei kommentteja:
Lähetä kommentti